Enamikule dünastiatele on omane, et nende käes olevatele firmadele pandi esiisade poolt alus umbkaudu sadakond aastat tagasi. Osa neist eelistab välist hiilgust, osa püsib avalikkuse eest varjul. Osa valitseb firmasid ühiselt, osa peab pärandi pärast armutut võitlust.
Niisugustest dünastiatest on Eestis ilmselt kõige tuntum Rootsi Wallenbergid, kelle juhtohjad on läinud viiendat põlve esindava Jacobi ja Marcuse kätte. Selle pere edule pani aluse Oscar Wallenbergi 1856. aastal asutatud S-E-Banken, mille rahadega aidati jalule peaaegu kõik Rootsi tuntumad ettevõtted: Atlas Copco, SKF, Asea (praegune ABB), Astra, Scania, Electrolux, Saab ja Ericsson. Wallenbergide lobitööl on suur teene selles, et Euroopa Komisjon jättis sel nädalal jõusse osas ELi riikides kehtiva eri hääletugevusega aktsiate süsteemi, mis võimaldab neil endil suhteliselt väikese arvu aktsiatega säilitada kontrolli oma impeeriumi üle.
Wallenbergid on kõigi põlvkondade jooksul varjanud oma eraelu tiheda saladuslooriga ja nende motoks on: olla, kuid mitte välja paista.
Soome peamistele firmadele jalad alla pannud Ehrnroothi peret, mis on soomerootsi juurtega ja üsna tihedalt seotud Wallenbergidega, teatakse juba märksa vähem. Täpselt nagu Wallenbergid Rootsis, lõi Göran Ehrnrooth 1920. aastatel kõigepealt Föreningsbankeni, mille kõrvale tekkis tööstusgrupp, kuhu kuulusid noa- ja kääritootja Fiskars, metsatööstusfirma Kaukas, laevafirma FÅA (Silja Line) ning laevaehitusfirma Wärtsilä. Kui kolm venda Casimir, Göran ja Robert firmade juhtimise isalt 60. ja 70. aastail üle võtsid, oli soomlaste õnn, et just Casimir sattus Lappeenrannas asuvasse vananenud tselluloositehasesse Kaukas. Ta töötas selle üles ja ühendas tunduvalt suurema metsatööstusgrupiga Kymmene-Strömberg, millest nüüd on saanud maailma üks tippe UPM-Kymmene. Ehrnroothi taustamõjutusel ühendati Föreningsbanken soomlaste KOPiga. Selle tulemusena tekkis Merita, millest nüüd on saanud Põhjala liider Nordea.
Võib öelda, et isegi Nokia edus on suur teene just Casimiril, kes omal ajal edutas noore ja tundmatu Jorma Ollila Nokia etteotsa. Pärast selle väljapaistva põlvkonna tagasitõmbumist on noorema osaks jäänud Ehrnroothide pere vara haldamine, Soome majanduses nad enam silma ei paista.
Seoses Estonian Airi ostmisega Eestis tuntuks saanud Taani Maersk on tegelikult tilluke osa suurest, umbes kahesaja miljardi Eesti kroonise käibega A P Mölleri grupist, mis samuti on ühe pere firma. Seda juhib 89aastane rikkaim taanlane Maersk Mc-Kinney Möller, kelle pärijateks on kolm tütart. Grupile pani aluse tema isa Arnold Peter Möller, kes 1904. aastal rajas aurulaevafirma Svendborg, millele kaheksa aastat hiljem lisandus veel teinegi, Aurulaevafirma 1912 AB, mis moodustavad praegugi 250 laevaga grupi tuumiku.
Laevandusest laiendas grupp 60. aastatel tegevuse nafta- ja gaasitööstusesse ning jaekaubandusse. Paljuski tänu sellele grupile kujunes Taanist naftatootjariik, mille nafta- ja gaasitoodangust annab A P Mölleri grupp 40. Jaekaubanduses kuulub Möllerile pool Dansk Supermarkedist, mille tuntuimasse, Netto ketti, kuulub 700 kauplust.
Kui vaadata veidi kaugemale, näiteks Itaaliasse, siis seal on võimsaim ja hinnatuim tööstusdünastia Agnelli, kelle kaubamärgiks on Fiati autod. 1899. aastal Torinosse rajatud Fiati tehastest kasvas välja Itaalia suurim tööstusimpeerium, mille loojale Giovanni Agnellile andis Mussolini muuseas eluaegse senaatoritiitli.
1966. aastal võttis dünastia juhtimise üle Gianni Agnelli, kes veel praegugi 81aastasena ja halvenenud tervisega pole ikka veel endale mantlipärijat leidnud.
Uue liidri ülesanne pole kerge. Sest paarkümmend aastat tagasi end Euroopa suurimaks autotootjaks pidada võinud Fiati turg on kokku kuivanud ja võlad kasvanud üle saja miljardi krooni. On üsna tõenäoline, et Agnellid loobuvad autotootmisest üldse ja keskenduvad muudele põhivaldkondadele: pangandusele, kindlustusele, kaubandusele, meediale ja Juventuse omanikena ka jalgpallile.
Majanduse arengu tõttu jääb niisuguste dünastiate teke ilmselt järjest haruldasemaks. Uutele võimalustele viitab Bill Gates, kes ühe elu jooksul suutis teha seda, mida seni tehti mitme põlvkonna vältel.