EPL: Eesti suurpoe turvatase tõhusam kui Soomes

Kristiine keskuse direktor Allan Remmelkoor tunnistas, et ka kõrgtasemel turvameetmed ei suuda ära hoida selliseid tragöödiaid, nagu Soomes Vantaas juhtus, kirjutab Eesti Päevaleht. ?Sõgedike ja hullude eest pole keegi kaitstud. Kui soovitakse, siis leitakse ikka võimalus,? arvas Remmelkoor.

Tegevuse algusaastatel sagedasti pommiähvardusi saanud Kristiine keskus suhtub siiani kõigisse ähvardustesse tõsiselt. ?Viimasel ajal neid õnneks pole olnud,? nentis Remmelkoor. ?Pigem on reegel, et see, kes pauku tahab teha, ei ähvarda.?

Äsja esimese keskuse avanud Citymarketi direktor Riho Maurer hindas Eesti turvameetmeid paremaks mis tahes heaoluühiskonna riikide omadest. ?Soome kaubamajades turvamehi eriti ei näe, meil kohtab neid pidevalt,? tõi ta näite.

Ka Prisma ketti juhtiv Liisi Jauho ütles, et viimastel aastatel on Eesti turvasüsteemid soomlaste omadest tugevamateks ehitatud. ?Vargusi on siin ju rohkem,? põhjendas soomlanna.

Rangemaid turvameetmeid kaubanduskeskused praegu siiski ei kavanda. ?Kõiki külastajaid ju läbi ei otsi, inimeste kotid on nende endi omad,? lausus Liisi Jauho.

Allan Remmelkoore väitel jätkab Kristiine keskus rutiinset valvet, mis tähendab turvamehi, videokaameraid ja signalisatsioonisüsteeme. ?Teine pauk samas regioonis pole ilmselt siiski tõenäoline,? sõnas ta.

Eesti turvatöötajaid on pärast kahe ja poole aasta taguseid Stockmanni kaubamaja vastu suunatud pommirünnakuid õpetatud kahtlase välimusega inimestel silma peal hoidma, kinnitas siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Lauri Tabur.

?Vähemalt teoreetiliselt peaksid suuremate firmade turvatöötajad teadma, kuidas käituda,? ütle Tabur. Tema sõnul nõuab kahtlase inimese ära tundmine vaid veidi teravamat silma.