Koosta mitu finantsplaani

Uuringud näitavad, et äriedu saadab just neid ettevõtteid, kus koostatakse paljuvariandilised finantsplaanid (kasumieelarve, plaaniline bilanss ja rahavoogude eelarve), mis võimaldab valida põhjendatud alternatiive lähtuvalt valitud strateegiast ning majanduse arengu stsenaariumist. Aga need on peaasjalikult suuremad ettevõtted. Paraku koostatakse meie kesksuurusega ettevõtetes valdavalt ühevariandilisi finantsplaane, mille puhul tuleviku tarvis puuduvad valikuvõimalused.

Kuna ettevõtte finantstööst üle 70 hõlmab käibekapitali juhtimise alane töö, siis põhitähelepanu pööratakse just käibekapitali juhtimise strateegia (poliitika: range, mõõdukas, liberaalne) põhjendamisele vastavalt majanduse arengu stsenaariumile (nõrk, normaalne, tugev). Samal ajal jälgitakse teraselt kõike käigusoleva äriprojektiga seonduvat (uudsus, perspektiivsus, konkurentsieelis).

Töö on ulatuslik, sest tuleb koostada vähemalt üheksa kasumiprojektsiooni, plaanilist (raamatupidamis-)bilanssi ja rahavoogude eelarvet. Finants- ja investeeringuarvutuste tulemusena saadud plaaniliste bilansside mahud ja katteallikad on põhjendatud suurustes ning finantseerimisallikate hinnad, seega ka kapitali hind viidud väikseimaks.

Edukamates ettevõtetes on oma vajaduseks välja töötatud sihtfinantssuhtarvud iga valitava strateegia ja majanduse arengu stsenaariumi kohta. Niimoodi, kui olukord nõuab, saab alati sujuvalt üle minna uuele strateegiale, mis on põhjendatult parim. Aga neid olukordi tekib ootamatult ja sageli.

Analüüsid Eesti kesksuurusega ettevõtete puhul näitasid, et ainuüksi käibekapitali juhtimise põhjendatud strateegiate rakendamisele üleminek võimaldab suurendada puhaskasumit 10-15. Ennekõike johtub see bilansimahtude ning kapitali struktuuri ja hinna, aga ka ettevõtte maksevõime optimeerimisest.

Iga finantsist teab, et ala- või üleinvesteerimisel on ettevõttele saatuslikud tagajärjed. Seoses uue tulumaksu seaduse rakendamisega on Eesti kesksuurusega ettevõtetes tekkinud reaalne üleinvesteerimise oht.

Üleinvesteerimine avaldab mõju ennekõike ettevõtte maksevõimele, seejärel tulutoovusele ning lõpuks ettevõtte väärtusele. Tekib suur täiendava välise finantseerimise vajadus, finantseerimisallikad on suhteliselt kallid ning negatiivsete vaba raha voogude olemasolu korral hakkab ettevõtte turuväärtus järsult langema. Ühevariandiliste finants- ja investeeringuarvutluste puhul ei pruugi me seda olukorda märgatagi. Pealegi kõiki finants- ja investeeringuarvutusi, mida pakub nüüdisaegne finantsjuhtimisteooria, me ikkagi ei tee. Alles lootusetuses makseraskustes hakkame asju sisuliselt analüüsima ja jõuame alternatiivideni, millest mõne rakendamine taganuks normaalse äriedu.

Ettevõtte käibekapitali juhtimises pole kivinenud tõdesid. Kuigi oleme välja arvutanud finantssuhtarvude sihtsuurused, kipuvad need vahel sattuma vastuollu ettevõtte kohta antava üldhinnanguga. Näiteks hea maksevõime ja rentaablus ei taga veel ettevõtte turuväärtuse normaalset kasvu. Aga ettevõtte turuväärtuse kasvu probleemistik on n-ö probleemide probleem.

Seega peame pidevalt uurima, mida uut on finantsjuhtimisteoorias, arvestama muutuvate hinnangutega ning korrigeerima käibekapitali juhtimise strateegiat.