Inge Rumessen • 17. oktoober 2002 kell 22:00

Õppelaenubuum raugemas

Õppelaenu kõrgaeg jääb 1999/2000. õppeaastasse, pärast seda on aktiivsus aasta-aastalt kaanenud. Kui siis väljastasid kaks suurpanka üle 13 000 uue laenu, siis tänaseks on see arv kukkunud 4264 peale, kuigi tudengite arv pole vähenenud.

Pangandusspetsialistide sõnul on ilmselt hakanud paranema potentsiaalsete käendajate, peamiselt vanemate majanduslik olukord, kes parema meelega toetavad noori ise rahaliselt. Teisalt on laenajatele selgeks saanud, et õppelaen tuleb tagasi maksta ning selle eest intressi tasuda.

?Need, kes saaksid tegelikult hakkama laenuta, enam õppelaenu ei kasuta,? nendib Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas. Tema sõnul on hakanud noored mõtlema vajadusele pärast kooli lõpetamist laenuga kodu soetada. Maksmata õppelaen, mis võib küündida üle poolesaja tuhande krooni, kitsendab kodulaenu saamist, näiteks vähendades võimaliku maksimaalse eluasemelaenu summat.

Üldjoontes mõjutab õppelaenude võtmise aktiivsust võime leida käendaja, samuti õppuri suhtumine laenuvõtmisesse.

Hansa Capitali eraisiku lühiajaliste finantseerimistoodete arendusjuht Anu Vaino peab laenuvõtmise hüppelise vähenemise põhjusteks nii selle edasilükkamist oodatava õppetoetuste seaduse pärast ja senisest läbimõeldumat suhtumist laenu võtmisesse kui ka tendentsi, et üha enam mõtlevad lapsevanemad lapse hariduse jaoks säästmisele.

?Õppelaenu võetakse siis, kui laenuraha tegelikult vaja läheb. Paljude koolide õppemaksu tasumise aeg on alles oktoobri lõpus või novembris, seepärast ei võta tudengid ka laenuraha kohe oktoobri alguses välja,? selgitab Vaino.

Hansapank panustas tudengipaketi reklaamimisse, mille üks osa on õppelaen, tänavu ligi neljandiku võrra vähem kui eelmisel aastal.

Pea kolmandiku õppelaenuturust hõivanud Ühispanga kulutused õppelaenu kampaaniasse on jäänud samuti aasta-aastalt väiksemaks, sel aastal pisut alla miljoni krooni.

Hetkel kuum