Räägitakse parematest tulemustest

Need, kes viitsivad ingliskeelsest pressist lugeda firmade majandustulemuste kohta enam kui vaid pealkirju, on avastanud, et ettevõtetel on mitu erinevat puhaskasumit. Üks on pro forma ehk nn traditsiooniline tulemus, teine arvestab ka osa erakordsete kulude-tuludega.

General Motors teatas möödunud teisipäeval oma III kvartali tulemused. Nii firma, analüütikud kui ka investorid olid tulemustega äärmiselt rahul. Analüütikud ootasid 0,99 dollarit kasumit aktsia kohta. Firma ?teenis? aktsia kohta 1,24 dollarit kasumit, jättes arvesse võtmata erakorralisi kulusid ja General Motorsi osalusega firmat Hughes. General Motors teenis 696 mln dollarit ehk 30% mullusest rohkem.

Vahva oleks olnud, kui tulemus tõesti oleks paranenud või kui oleks suudetud kvartal kasumiga lõpetada. Järgmise punktina teatas General Motors oma kasumiaruande pressiteates, et arvestades erakorralisi kulusid ja Hughesi, sai firma 1,42 dollarit kahjumit aktsia kohta. General Motors kaotas 804 mln dollarit kvartalis. Mullu kolmandas kvartalis juhtusid olema ka erakorralised kulud, mil firma sai taas kahjumit ? 368 mln dollarit ehk 0,41 dollarit aktsia kohta.

Niisiis on üks firma, kuid kaks tulemust ? üks positiivne ja teine negatiivne, kusjuures mõlemad kasvavad. Kumb tulemus on õigem? Oleneb, mida vaadata.

Analüütikud arvestavad esimest tulemust, kuna erakorralisi kulusid on raske prognoosida. Ka firmajuhtidele meeldib see rohkem.

Teisena toodud tulemused, kus on arvestatud ettevõtte erakorralisi kulusid, näitavad firma juhtkonna ebakompetentsust, varem tehtud kallite firmade ülevõtmiste kuludesse kandmisi, liigsete toomisvõimsuste mahakandmisi, töötajate koondamiskulusid, töötajate optsioonikulusid, pensionikulusid jne. Kõiki neid kulusid isegi ei näidata kvartaliaruandes. Kui need pole kulud, siis mis need on?

Lihtne oleks öelda, et see probleem on firmaspetsiifiline, aga kahjuks pole see nii. Sain nädalavahetusel ühe e-kirja Ameerikast, kus soovitatakse mitte usaldada pimesi firmade majandustulemuste numbreid. Seal öeldakse, et firmade juhtkonnad võivad tulemusi igal võimalikul moel manipuleerida ja sageli nad on ka seda teinud, et näidata paremaid tulemusi. Tavaliselt kasutavad nad selleks legaalseid meetodeid, selliseid, mida raamatupidamisseadused lubavad.

Kui firmade kasuminumbreid on võimalik mitut moodi tõlgendada, võivad aktsiate hinna-kasumi suhtarvud väga suurel määral erineda. Näiteks vaadates General Motorsi kasumit erakorralisi kulusid arvestamata, teenis firma viimase nelja kvartaliga 8,49 dollarit aktsia kohta, mis teeb P/E suhteks vaid 4. Arvestades erakorralisi kulusid, teenis autotootja nelja kvartaliga vaid 2,18 dollarit kasumit, mis teeb P/E suhtarvuks 16.

Boeing tõi oma tulemuste avaldamisega mängu teise olulise teema firmade tulemuste hindamisel ? töötajatele antud optsioonikulude kajastamata jätmise kasumiarvestuses ?, mis on sel aastal kujunenud firmade väärtuste hindamisel põhiteemaks.

Tuleva aasta teemaks paistavad saavat firmade tegemata jäänud sissemaksed oma pensioniplaanidesse. Firmad on ostnud pensioniplaanidesse oma aktsiaid. Kuna aktsiate väärtus on nüüdseks kukkunud, peavad firmad vahe kompenseerima.

Boeing teatas, et ta kannab neljandas kvartalis kuludesse oma pensionifondi väärtuse kahanemise seoses aktsiaturu kaotuste ja madalate intressidega. Firma ?traditsioonilist? ehk analüütikutele huvi pakkuvat tulemust see ei mõjuta. Aktsionäride varade arvel makstakse firma pensionäridele väärtuse kahanemine kinni. Arvestades firma plaani kanda kuludesse pensionifondide väärtuse kahanemine, samas kui firma ei oota ei käibe ega kasumi paranemist lähiajal, tähendaks see P/E suhte tõusu.

Aktsiate hinna-kasumi (P/E) suhtarvud saavad praegustelt kõrgetelt tasemetelt langeda siis, kui firmade kasumid kasvavad ja aktsiahinnad jäävad samaks. See on stsenaarium, mida müüakse investoritele. See on saavutatav ka siis, kui näiteks aktsiate hinnad kukuvad ja firmade kasumid jäävad samaks. On ka võimalus, et aktsiate hinnad kukuvad kiiremini kui firmade kasumid.

Mõned Ameerika analüütikud on leidnud, et majandussurutise ajal ei tasu vaadata hinna-kasumi suhtarvu, sest kasumid kukuvad. Siinkohal peaks meenutama ameeriklastele nende endi võrdlusi. Kui majanduses oli tugev langus, irvitati Jaapani aktsiaturu ja investorite üle: ?Kuidas saab hinna-kasumi suhet 40 nimetada odavaks? Aga see on ju Jaapan, ütlevad maaklerid. Jaapan on teistsugune ? kõik teavad seda.? Nii kirjutati Financial Timesi Weekend Money?s 1995. aasta augustis.

Nüüd ajavad USA aktsiamüüjad samasugust juttu odavatest aktsiatest. Loodetavasti ei pea varsti vahetama ütluses sõna ?Jaapan? sõnaga ?USA?.