Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rõivatootja kaubamärk?

    Statistikaameti andmetel töötab Eestis tekstiili- ja rõivatööstuses 10000 elaniku kohta 167 inimest, millega oleme Euroopas neljandal kohal jäädes maha Portugalist, Rumeeniast ja Bulgaariast. Ressursside, s.h tööjõu, kallinedes tekib küsimus, kui pikalt Eesti rõivatööstus sellisel kujul püsida suudab.
    Eelkõige puudutab oht põhiliselt allhankele orienteerunud ettevõtteid, kes konkureerivad globaalsel turul kaug-ida jt odava tööjõu piirkondadega. Oma äristrateegiat tuleb ilmselt korrigeerida ka oma rõivakollektsioone müüvatel tootjatel, kuna konkurendid toodavad globaalsel turul.
    Üks tulevikustrateegia allhankele orienteerunud ettevõtetele on oma rõivakollektsioonide ja kaubamärkide lansseerimine, mis loob esialgu teoreetilise võimaluse sama tootmismahu juures oma käivet mitmekordistada.
    See võimalus võib saada reaalsuseks läbi müügiedu, mis põhineb tootja suutlikkusel tulla turule pakkumisega, mis konkurentidest paremini rahuldab sihtkliendi vajadusi. Tootja, luues oma kaubamärgi, asub suhtlema lõpptarbijaga. Kõige tähtsamaks lüliks toote jõudmisel lõpptarbijani tuleb pidada jaemüüki, kuna jaemüüja on ainus lüli kogu ahelas, kes puutub kokku lõpptarbijaga. Kui ei ole toimunud müüki jaekaubanduses, ei ole toimunud tegelikku müüki kogu tarneahelas. Seega võib väita, et jaekaupmees omamoodi kontrollib kogu tarneahelat ja tootjat sealhulgas. See on ilmselt peamine põhjus, miks paljud tootjad on asunud aktiivselt oma jaekette ehitama, mis garanteerivad neile väljundi tarbija juurde.
    Võimalik on eristada hulgimüüja- ja jaemüüja kaubamärki. Hulgimüüja suhtleb tarbijaga läbi sõltumatute jaekaupluste ja kaubamajade. Ühelt poolt võimaldab see hulgimüüjal alandada varudega seotud riske ning vabastab ettevõtte jaeketi loomise ja töös hoidmisega seotud kulutustest.
    Teiselt poolt on hulgimüüja täielikus sõltuvuses oma jaepartneritest. Kaupluste ketistumisega ja jaeettevõtete oma rõivakollektsioonide loomisega võib hulgimüügi turgu pidada kahanevaks, mis jätab järjest kitsamad võimalused hulgimüüjale.
    Jaemüüja, vastupidiselt hulgimüüjale, on sunnitud kogu varudega seotud riski ja jaeketiga seotud kulutused ise kandma. Seda tasakaalustab võimalus tõsta oma tulusid võttes turult jaemarginali. Tulude-kulude poole pealt on jaemüüjal võimalik hulgimüüjaga võrreldes rohkem võita, aga ka rohkem kaotada.
    Oma jaeketi oluliseks eelisteks, lisaks eelpool mainitud garanteeritud väljundile lõpptarbija juurde, võib pidada võimet kiiremini reageerida muutustele. Ka Eesti rõivaturg on viimastel aastatel muutunud tunduvalt moetundlikumaks, mis sunnib rõivatootjaid keskenduma uute moetrendide võimalikult kiirele müüki paiskamisele. Kuna hulgimüüja peab uute toodete müükijõudmiseks sõlmima kokkulepped jaekaupmehega, on oma tootmisega jaeketil võimalik siin tunduvalt kiiremini opereerida.
    Ahelat materjalidest jaemüügini võib vaadelda kui integreeritud tarneahelat. Kalli tööjõuga lääne-euroopa maades on enam levinud äristrateegia, mille eesmärgiks on omada või kontrollida jaeväljundit ostes toodangu allhankena. Selline strateegia võimaldab allhanke hindu madalale surudes toota võimalikult madala omahinnaga ja võtta selle läbi kõrget marginali.
    Uuemaks trendiks võib pidada strateegiat, kus ettevõte omab või kontrollib jaeväljundit, kuid samal ajal ka tootmisbaasi. Selle strateegia eeliseks võib pidada ahela kiirust, millega süsteem suudab muutustele reageerida. Ühe toote arvestuslik tulusus võib küll jääda väiksemaks, kui ta seda allhanke korras valmistatud toote puhul oleks. Süsteemi edu saab baseeruda madalal varude tasemel, mis saavutatakse läbi täpsema ja turusituatsioonile paremini vastava toodangu valmistamise.
    Seni veel allhankele orienteeritud ettevõttel on edaspidiseks valida nelja suuna vahel. Üks võimalus on jätkata sõltumatu allhankijana, samas tuleb arvestada ressursside kallinemisega ja sellest tuleneva ettevõtte konkurentsivõime kahanemisega. Alternatiivne võimalus allhankijana jätkamiseks on oma tootmisbaasi integreerimine mõne suurema oma jaeketti omava ahela osaks, mis võib tagada pikaajalise tööga varustatuse õige partneri leidmisel.
    Teised kaks suunda on eelpool kirjeldatud hulgi- või jaekollektsiooniga turule tulemine, mis võimaldavad nii rohkem võita kui ka rohkem kaotada. Ettevõttele, kes ei riski siiski oma kaubamärgi loomisse investeerida, võib soovitada õmblusteenuse asemel valmistoote teenuse pakkumist, mis on ilmselt kõige odavam moodus omatoodanguga nii sise- kui välisturule jõudmiseks.
    Peeter Larini kommentaar põhineb tema ettekandel Äripäeva seminaril ?Eesti rõiva- ja tekstiilituru areng ning võimalused?.
    Autor: Peeter Larin
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Saunum sihib teisel poolaastal Jaapanit ja Kanadat
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Tänavune viljasaak tuleb parem kui mullu
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.