Suvevõõraid Pärnus vähem kui mullu

Langeva lobjaka aegu on kaante vahele saanud Pärnu linnavalitsuse suvekülaliste küsitlus. Hoolimata fantastilisest suvest jäi külastajate arvu rekord tänavu suvepealinnas löömata. Hinnanguliselt käis Pärnus sel suvel 363 000?401 000 inimest, mis on veidi vähem kui aasta eest (376 000?415 000), ent rohkem kui eelnenud kuuel aastal.

Välismaalane jättis Pärnusse päevas keskmiselt 1497 krooni, kodumaine puhkaja 786 krooni. Suvepealinn on koht, kuhu tulla kogu perega. Nii toimisid 45 protsenti välismaalastest ja 37 protsenti eestlastest külastajatest.

60 protsenti suvekülalistest olid eestlased ja 40 protsenti välismaalased. Rajataguste suvevõõraste osas pole midagi muutunud. Esikolmiku moodustavad soomlased, rootslased ja sakslased, kusjuures soomlaste osakaal on tõusnud.

Välismaalased viibisid Pärnus 5,3 ja eestlased 4,9 päeva. Suvekülaliste küsitlemine võimaldas teada saada, millega ollakse rahul ja millega mitte. Kõige rahulolematumad oldi autode ja jalgrataste parkimisvõimaluste nappuse pärast. Pole ka midagi imestada, sest 63 protsenti eestlastest ja 45 protsenti välismaalastest sõidab Pärnusse autoga.

Kõige rohkem vajavad puhkajad teavet vaba aja veetmise võimaluste, majutuskohtade ning kultuuri- ja spordiürituste kohta.

Arusaamatu parkimiskorraldus ja kesine info teenindus- ning kaubandusettevõtete lahtiolekuaegadest on välismaalastele olnud probleem paaril aastal.

Tundub, et kõvasti peaks lisanduma motivatsiooni Pärnumaa loodus- ja vaatamisväärsuste arendamiseks ning tutvustamiseks. Ühe- või kahepäevane väljasõit Pärnust maakonda või mujale Eestisse loodus- ja vaatamisväärsustega tutvuma pakuks huvi 39 protsendile eestlastest ja 58 protsendile välismaalastest.

Suvepealinnal Pärnul on veel arenguruumi.

Autor: Kalev Vilgats