Kristina Traks • 20. oktoober 2002 kell 22:00

Toidutööstus maadleb ekspordiga

Ekspordiraskuste põhjustena nimetatakse madalaid ekspordihindu, ekspordi sihtriigi oma tootjate vastuseisu välismaisele kaubale ja ka dollari madalat kurssi.

Viru Kalatööstus läks oma tegutsemisaja jooksul esmakordselt miinusesse, ettevõtte üheksa kuu kahjum oli 0,9 miljonit krooni.

Eelmise aasta samal perioodil oli ettevõtte kasum 13 miljonit krooni. Vähenenud on ka firma käive, sel aastal 84,7 ja eelmisel aastal 109,6 miljonit krooni.

Viru Kalatööstuse peadirektor Agu Laanemets ütles, et ta ei süüdistaks firma nõrkades tulemustes ainult väliseid tegureid, vaid ka firmasiseselt on tehtud vigu. ?Olime kahe eelneva eduka aasta puhul liiga optimistlikud ja riskialtid,? rääkis Laanemets. ?Ostsime näiteks suveks liiga kõrge hinnaga ja liiga palju toorainet sisse lootuses, et eksporditurud kosuvad.?

Laanemetsa sõnul on Viru Kalatööstus praeguseks külmutanud kõik suuremad investeeringud, kuid nii hull asi veel pole, et peaks töötajate arvu vähendama. ?Võlgadel me kuhjuda ei lase, käibevarad katavad kõik kohustused, idee järgi peaksime me praegusel moel töötades 2?3 aastat vastu,? ütles Laanemets. ?Väljapääs olukorrast on näiliselt lihtne: tuleb leida uusi turge, aktiviseerida müügitegevust Eestis. Viimast oleme me teinudki ja tulemuslikult.?

Laanemetsa sõnul ei ole aga paranemist Ukraina turul toimunud ja pole ette nähagi. ?Meie edasimüüjad räägivad, et Ukrainas on inimeste ostujõud langenud, sest sealsed terasetootjad ei saa USAsse tollide tõttu enam endises mahus eksportida,? ütles ta.

Hiiu Kaluri juhataja Toomas Kõuhkna ütles samuti, et ettevõtte üheksa kuu tulemused on plaanitust kehvemad. Konkreetsed numbrid peaks ettevõte avalikustama ülejärgmisel nädalal pärast nõukogu koosolekut. ?Planeerisimegi kolmandasse kvartalisse kahjumit, kuid see tuli plaanitust suurem,? ütles ta. ?Eksport Ukrainasse on vähenenud nii rahaliselt kui ka mahuliselt.?

Kõuhkna teada on üks põhjus, miks Ukraina edasimüüjad ei taha Eestist kalakonservi osta see, et Ukraina enda kalaettevõtetel on muutunud seaduste tõttu keerulisem Venemaale eksportida ning selletõttu on nad ise sunnitud rohkem siseturule pressima. ?Hinnad on seega langenud, meie edasimüüjad ei teeni enam nii suurt kasumit ja polegi meie kaubast huvitatud,? rääkis Kõuhkna. ?Ukraina tootjad kaitsevad oma turgu juttudega, et meie kala sisaldab dioksiini, samas ostavad nad siit ise sedasama kala ning kõlbab müüa küll.?

Oluline põhjus, miks kalatööstustel eksporditurgudel kehvasti läheb, on ka madal USA dollari kurss, sest kauplemine SRÜ riikidega käib dollarites.

ELi piimatoodete turul on madalseis valitsenud juba eelmise aasta oktoobrist. Juulist alates on Eesti ettevõtjatel küll suurenenud kvootide tõttu võimalik rohkem kaupa müüa, kuid kõrget hinnataset nad veel nautida ei saa.

Üks suurtest piimatoodete eksportijatest, E-Piim, kukkus üheksa kuuga 10 miljoni kroonisesse kahjumisse. Samas ettevõtte üheksa kuu käive (377 mln krooni) ületab juba terve eelmise aasta müügi (323 mln krooni).

TÜ E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas ütles, et kahjum on tingitud väga halbadest ekspordihindadest ELi turul ja sellest, et ettevõte maksis kuni augustikuuni piimatootjatele piima eest kõrgemat hinda. ?Ettevõtte rahalisele seisule mõjus ka klooramfenikooli leiuga seotud segadus,? ütles Murakas. ?Ekspordikeeldu küll polnud, kui kauba väljavedu käis tavaliselt aeglasemalt, sest meie toodangut kontrolliti põhjalikult.?

Murakase sõnul praegu E-Piim enam jooksvalt kahjumit ei teeni ning aasta lõpuks miinus väheneb. ?Kahjumi vähenemine on tingitud sellest, et augustis langetasime piima kokkuostuhinda 20 sendi võrra, mis annab juba iga kuu 2 miljonit krooni kokkuhoidu,? sõnas ta. ?Piima hinna tõusu ei ole ette näha enne jaanuari, kuigi ELi turul toimub praegu toodete hinna tõus.?

Hinnatõus ELi turul pole siiski hüppeline, vaid toimub tasapisi, lisas Murakas. Praeguseks on Murakase kinnitusel lahenduse leidnud ka klooramfenikooli lugu, viimased analüüsid kinnitavad, et toodang vastab nõutud normidele.

Hetkel kuum