• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhan Parts: Ümberjagamismudel Eestile ei sobi

    Eesti peab majandusarengu kiirendamiseks investeerima inimestesse, väidab Res Publica esimees Juhan Parts.

    Meie areng võib hääbuda, kui me ei muutu. Me ei saa minna üle nn ümberjagamismudelile, mis lapiks viimase 11 aastaga tekkinud sotsiaalseid lõhesid. Meil ei ole eriti, mida ümber jagada. Eesmärgiks, mis tagaksid majanduskasvu ja eesti rahva jätkusuutlikkuse, mis välistaks Eesti marginaliseerumise odava tööjõuga allhangete teostajaks, peab seadma ülemineku innovaatilisele arengumudelile, kirjutab Parts homse Äripäeva arvamusküljel ilmuvas kommentaaris.
    'Raha, mis on üleminekuperioodil Eestisse voolanud, läks valdavalt seadmetesse, hoonetesse. Investeeringute seniste suunitluste karikatuuriks on seadusandlus, mis vabastab ettevõtete investeeringud 'tsementi' tulumaksust, kuid maksustab investeeringud inimkapitali,' kirjutab Parts.
    Tema sõnul tähendab investeering inimestesse eelkõige investeeringut haridusse. 'Eesti senine hariduspoliitika on seni samuti piirdunud majadega, olgu selleks siis kasvõi haridusministeeriumi kolimine ühelt aadressilt teisele. Sisulist muutust, sisulist arengut ei toimunud,' väidab Parts.
    'Pean vältimatuks muutusi kutsehariduses. Olukord, kus 10 protsenti kutsekeskkoolide lõpetanutest registreerib end otsekoheselt töötuks, on absurdne. Riik ei saa raisata inimeste andeid ja aega, õpetades neile oskusi, millega reaalses elus midagi ette võtta ei ole. Sama mure kummitab ka riiklike tellimusi kõrghariduses,' kirjutab Parts.
    Majanduskasvu kiirendamiseks on Äripäevas teinud oma ettepanekud Isamaaliidu juht Mart Laar, Reformierakonna juht Siim Kallas ning Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ja Rahvaliidu liige Janno Reiljan. Laari kommentaari saab lugeda <#siit=http://www.aripaev.ee/2247/arv_kolumn_224702.html>, Kallase kommentaari <#siit=http://www.aripaev.ee/2248/arv_kolumn_224802.html> ja Reiljanite kommentaari <#siit=http://www.aripaev.ee/2258/arv_seis_225801.html>.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
55 miljonit elektrihindade korvamise kavast läheks ettevõtetele
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.