Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sedin upitab ennast ja TVMKd taas kõrgustesse

    Tallinna kesklinnas vineeri- ja mööblikombinaati omav AS TVMK tahab lähema paari aasta jooksul laenata investeeringuteks 300 miljonit krooni.
    Käesoleva aasta septembrist taas TVMK juhatajaks asunud Pjotr Sedin kinnitab, et läbirääkimised laenu saamiseks käivad ning et kogu arenguprogramm kooskõlastatakse pankadega, sealhulgas EBRDga, kes kaudselt kuulub TVMK omanike ringi.
    80 miljonit krooni on plaanis investeerida energiamajandusse. Kavandatavad uus katlamaja ja elektrijaam loodetakse praeguste plaanide kohaselt valmis saada juba järgmise aasta sügiseks.
    170 miljonit krooni neelab spooni- ja vineerivabriku rekonstrueerimine ning toolivabriku üleviimine uude asupaika Vana-Lõuna tänavas. Arenguskeemi kohaselt peaks toolivabrik muutuma vineerivabriku loogiliseks jätkuks üldises tootmisahelas.
    Et uute seadmete toomine eeldab ka personali täiendavat väljaõpet, millele kulub poolteist aastat, loodetakse uuendatud vineerivabrik lõplikult tööle rakendada hiljemalt 2005. aastal.
    Kolmas osa kavandatavatest investeeringutest moodustab kontoripinna laiendamine hoonetes, mis jäävad Pärnu maantee ja Vineeri tänava äärde. Olemasolev kontoripind kasvab selle tulemusena praeguselt 8000 ruutmeetrilt
    20 000 ruutmeetrile ning see nõuab vähemalt 50 miljonit krooni.
    Arenguprogrammi elluviimise tulemusena viiakse kogu tootmine üle Vana-Lõuna ja Veerenni tänava vahelisse piirkonda. Ühes rekonstrueerimisega peaks Sedini arvates oluliselt kahanema ka Tallinna kesklinna saastatus, millesse TVMK annab praegu olulise panuse.
    Ühtekokku kuulub TVMK-le Tallinna kesklinnas enam kui 20 hektarit maad, mis isegi 500kroonist ruutmeetrihinda arvestades teeks väärtuseks ca 100 miljonit krooni.
    ?Ehkki trahvid on väikesed, tehakse neid meile pidevalt,? nendib Sedin. ?Uuendustega peab tootmine muutuma jäätme- ja ka saastevabaks.?
    Sedini väitel on TVMK tänaseks vabanenud Marlekori taagast. Pangavõlgadest, mille tagatiseks on panditud kõik TVMK hooned, vabanetakse juba selle aasta novembris. Mis annabki aluse pöörduda taas pankade poole investeerimislaenu saamiseks.
    Ühtaegu tähendab see ka üleminekut EBRD finantsinvesteeringute osakonna alt tootmisinvesteeringute osakonna alla. Nordika Kindlustus, mille osanike hulka kuulub ka EBRD, on pärast kindlustegevuse lõpetamist reorganiseerimisel ASiks ENK (esitähed sõnadest Endine Nordika Kindlustus).
    Peaaegu kõik TVMK hallatavad hooned kuuluvad Sedini kinnitusel osaühingule Grove Invest, mille ainuomanik on Sedin ise. Vaid praeguse toolitsehhi hoone on veel endiselt Marlekori omanduses ning TVMK kasutab seda rendilepingu alusel kuni aastani 2006. Samas loodetakse see peatselt pankrotipesast välja osta.
    Sedin väidab, et Marlekori pankrotihalduril ei ole ei TVMK ega ka tema enda vastu mingeid pretensioone. Marlekori pankrotihaldur Peep Lillemäe ei soovi aga sel teemal enne kohtuvaidluste lõppu kõnelda.
    Marlekori pankrotihalduri Peep Lillemäe sõnul peegeldab Marlekori pankrotimenetluses toimuv paljuski Eesti riigi poliitikat. Lillemäe viitas seejuures Hüvitusfondi kokku ligi 74 miljoni kroonise suurusele nõudele Marlekori pankrotimenetluses.
    Mäletatavasti sõlmis Hüvitusfond läinud aasta sügisel Nordika Kindlustuse ja Pjotr Sediniga tehingu, millega müüdi Hüvitusfondi 35 miljoni krooni suurune nõue Nordika Kindlustuse ja Pjotr Sedini vastu Sedini firmale Grove Invest 15 miljoni krooniga. Nõude väljaostmine vormistati kohtuvälise kokkuleppena.
    ?Ma ei saa seda tehingut kommenteerida, sest see on riigi poliitika küsimus,? ütles Lillemäe.
    ?Ma ei saa anda praegu ka muid kommentaare, enne kui riigikohus pole teinud otsust Marlekori ühe võlausaldaja, maksuameti hagis Nordika Kindlustuse ja osaühingu Wiltmest Haldus vastu.?
    Tänavu 9. oktoobril otsustas riigikohus anda asi lahendamiseks riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest tsiviilkolleegiumi kolm liiget ei jõudnud üksmeelele, kas maksuvaidluse lahendamiseks pankrotimenetluses on pädev maa- ja linnakohus või halduskohus.
    Eelnevalt olid nii Tallinna linnakohus kui ka Tallinna ringkonnakohus leidnud, et maksuameti nõue kogusummas enam kui 57 miljonit krooni on põhjendatud. Nimetatud 57 miljonist kroonist moodustab intressivõlg 41 miljonit krooni.
    Kõnesolevat maksuameti nõuet arvestamata on Marlekori vastu esitatud ja kaitstud nõuete kogusumma üle 100 miljoni krooni.
    Kunagiste äripartnerite Pjotr Sedini ja Ülo Pärnitsa vahelt jooksis must kass läbi 1997. aastal. Sellele järgnes Marlekori varade minek läbi keeruliste skeemide TVMK kätte ning Marlekori enda pankrot.
    ?Ma pole juba aastaid enam Pärnitsaga suhelnud, ehkki mul on sellest kahju,? väidab Sedin nüüd, oktoobris 2002.
    ?Mis vimma siin ikka pidada,? lausub ka Pärnits. ?Lihtsalt kahju on ligi 70st Mainori töötajast, Merali väikeaktsionärist, kes oma rahast ilma jäid. Sedin kantis ju Marlekorist kogu vara välja ning ettevõte ise aeti pankrotti. Paraku Eesti seadused ei võimaldanud selle vastu võidelda.?
    Pärnits pakub, et Merali 25protsendiline osalus oleks kunagise Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi käekäiku vaadates praegu väärt olnud 30?40 miljonit krooni.
    Sedin omakorda süüdistab Mainori mehi selles, et nad oleksid pidanud juhtimislepingu kohaselt kombinaadi haljale oksale viima, kuid tootmise areng hoopis takerdus. Sellest olevat olnud tingitud ka otsus tootmise säilitamiseks kombinaat ära jaotada: tootmise sai TVMK, hooned Nordika Kinnisvara ja võlad Marlekor.
    TVMK peakontoris, Pjotr Sedini kabineti ukse kõrval on seinale kleebitud metallist silt ?Pjotr Sedin ? korralik inimene?. Selle kohal ripub kindlustusinspektsiooni kinnitus, et kindlustegevuse seaduse kohaselt vastab Sedin nõuetele, mis on vajalikud kindlustusseltsi nõukogu ja juhatuse liikmeks olemiseks. Muu hulgas on eraldi ära märgitud tema laitmatu reputatsioon.
    Samas kinnituses on viide Marlekorile, sest kindlustusseltsi juhiks ei saa olla isik, kelle tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti. Nii et ka inspektsiooni kinnitusel pole Sedinil Marlekori pankrotiga miskit pistmist.
    Pjotr Sedin ise sõnab enda ülistuseks, et ta on Eestis ainus, kes on suutnud oma panga ja kindlusseltsi tegevuse lõpetada ilma pankrotita. Vihjates seejuures 90ndate alguses lühikest aega tegutsenud Eesti Kirdepangale ning käesoleva aasta alguses kindlustustegevuse lõpetanud Nordika Kindlustusele, mille portfelli võttis üle Nordea Kindlustus.
    ?Ma ei pöördu enam kunagi tagasi finantsmaailma, seal tegutsemiseks on vaja olla väga rikas ja kõva närviga inimene,? kinnitab Pjotr Sedin, kes alates selle aasta septembrist on TVMK juhatajana pühendunud ettevõtte arendamisele.
    - Omaaegse riigiettevõtte TVMK tervikvara erastas 1993. aasta sügisel AS Marlekor, mille aktsiatest kuulus algselt 67,5 Nordika Kindlustuse eelkäijale ASile Eesti Aeromet, 25 Mainori töötajate moodustatud ASile Merali ning 7,5 Otto Sullakatkole. Ostuhind oli 56 miljonit krooni, millele lisandus investeerimiskohustus 48 miljonit krooni.
    - 1998. aasta lõpus ostis Sullakatko osaluse ära Nordika Kindlustus, kes seejärel oma 75protsendilisele osalusele tuginedes Merali esindajad jõuga Marlekori nõukogust välja surus. Tootmisseadmed olid kummaliste ja keeruliste tehingutega rännanud juba TVMK omandusse. Hooned panditi samal aastal Hüvitusfondile.
    - 1999. aasta suvel tekkis Marlekori juhatajaks Raul Pint, kes on pakkunud enam kui sajale firmale ettevõtete nn kustutamise teenust. Pint oli varmas kinnitama, et Marlekoril pole Sedini vastu ühtegi pretensiooni. Marlekori aktsiakapitali kahandatakse enam kui 40 miljoni krooni võrra.
    - Marlekorile kuuluvaid, kuid pankadele ja Hüvitusfondile panditud hooneid hakkab esialgu valdama Veerenni Kinnisvara Arendamise OÜ, mis kaob pärast vähemalt viite omanikuvahetust peatselt samuti Raul Pindi kätte. Hoonete uueks valdajaks saab OÜ Wiltmest Haldus, mille omanikuks saab pärast mitmeid edasi-tagasimüüke offshore-firma Capital Pacific Ltd. Marlekor ise läheb pankrotti.
    - 2001. aasta sügisel ostab Hüvitusfondile panditud hooned välja OÜ Grove Invest, mille ainuomanik peaks tänase seisuga olema Pjotr Sedin. Enne seda vahetub Grove Invest omanik mitu korda, kusjuures ettevõtte asutas Veerenni Kinnisvara Arendamise OÜ. Grove Investi kätte lähevad ka ülejäänud kunagise Marlekori hooned, välja arvatud toolitsehh, mille eest TVMK maksab tänaseni Marlekorile renti 550 000 krooni aastas.
    - 2002. aasta sügisel naaseb Pjotr Sedin TVMK juhatajaks. TVMK aktsionärideks on: 78,68 Nordika Varahaldus (100 omanik AS ENK, kus Sedinile kuulub 52 ja EBRD-le 28), 11,32 OÜ Grove Invest (100 Pjotr Sedin), 3,4 Jüri Triletski, 3,3 Dmitri Jepihhin ja 3,3 Mark Markovitsh.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Baltic Horizoni kolm probleemi, mis mind fondi juures häirivad
Baltic Horizon Fundi kinnisvarafondi osakuhind on juba pool aastat püüdnud läbi murda 0,3 euro piirist. Kuid kuigi see tugitase hoiab hinda kukkumast, takistab vähemalt kolm probleemi sellelt tasemelt tagasi tõusta ja ülespoole liikuda.
Baltic Horizon Fundi kinnisvarafondi osakuhind on juba pool aastat püüdnud läbi murda 0,3 euro piirist. Kuid kuigi see tugitase hoiab hinda kukkumast, takistab vähemalt kolm probleemi sellelt tasemelt tagasi tõusta ja ülespoole liikuda.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.