Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vagurad määd niidukipõrina asemel

    ESKO Koolituse juhataja Riin Ehin on lambaid kasvatanud aasta. Kõik sai alguse sellest, kui ta koos abikaasa Madis Peiliga ostis Tõstamaa vallas mereäärses kalurikülas maatüki. 14 hektarit kadakast rannaniitu tahtis hooldamist ? muidu kasvanuks padrikuks ? ning kes sobiks selleks paremini kui isiklik lambakari. Lammas piirab muru kivide ja kadakate vahelt, kuhu niidukiga ei pääse, lisaks sööb kadakad ilusaks ümaraks.
    Lammaste ost pole Ehini sõnul praegu Eestis kuigi lihtne. Esiteks ületab nõudlus pakkumist oluliselt ja on kohti, kus sündivad talled aasta jagu ette ära müüdud. Teiseks tuleb vaadata, et ostetav kari oleks puhas ? lammaste hulgas levib viirushaigus maedi-visna, mis kohe silma ei paista, aga aastate pärast välja lööb.
    Looma tervis ongi Ehini sõnul selle hobi hellim koht: lammas on vastuvõtlik ja õrn. Nii vaatab ta hoolega, et hein, mida oma loomadele talveks teeb, oleks kindlasti loomulikult kasvanud ja ka muu toit puhas.
    Riin Ehin ja abikaasa, mõlemad bioloogi haridusega, ostsid üheksapealise lambakarja eelmise aasta oktoobris. Müüjad ega ostjad ei teadnud tehingu ajal, et kolm utte olid tiined, ning pärast jõule sündis kolm talle karjale lisaks.
    Maakodus, mis Tallinnast paaritunnise autosõidu kaugusel, käib pere nii sageli kui võimalik. Kui võimalik pole, aitab loomi hoida naaber. Riin meenutab anekdootliku loo sellest, kuis ta kusagil rahvusvahelisel konverentsil sai ühelt naabrilt telefonikõne, et lambad on küla peal laiali ja võtku ta nüüd midagi ette. Keset imestunud väliskülalisi helistas ta abikaasale, kes ajas kaugjuhtimise teel (st tegi mõned kõned ja palus teistelt naabritelt abi) lambad tagasi kodukarjamaale.
    Ehini kogemus näitab, et ka kolmandat põlve linlane saab lambapidamisega hakkama. Veterinaari, Eesti Lambakasvatajate Seltsi, heade naabrite ja kogemustega lambapidajate abiga on aasta lambapidamist kenasti möödunud ja perekond mõtleb karja suurendamisele. ?Meie maa hooldamiseks on vaja 36 lammast,? teatab Ehin ja selgitab, et see on lihtsalt välja arvutatav: ühe hektari maa hooldamiseks on vaja 0,3?1 loomühikut ning üks loomühik võrdub viie lambaga.
    Lammast kui maahoidjat on raske millegagi võrrelda. Ehin peab suurepäraseks äriideeks pidada ületalve korralikku lambakarja ning suvel loomi looduskaitsealadele, valdadele või teistele maaomanikele välja rentida ? niite puhtaks sööma. Riik maksab maaomanikule, kes teatud tüüpi niitudel loomi peab, loodushoiu eest ka toetust.
    Lammas sööb peamiselt rohtu, ampsab ka oksi puudelt-põõsastelt. Lisaks karjamaal leiduvale annab Ehin neile iga päev lisasööki, et loomad metsikuks ei läheks. Seepärast tervitab kari reedel maale saabuvat perekonda rõõmsa määgimisega ja ruttab klõbinal aia äärde tervitama. Ehini sõnul on ka lapsed rahul: kui tuleb isu lammast silitada, sirutad käe leivaga välja ja nad tulevad ise, ei pea neid mööda heinamaad taga ajama. Talvel söövad lambad kuiva heina, juurvilja, vilja ja spetsiaalset mineraalainete segu.
    Lihaks teha ühtegi looma ei raatsi Riin ega lapsed, ehkki paar restorani on juba küsinud. Mereäärsete lammaste liha pidi eriti hõrk olema, soolasisaldusega kadakad mõjuvad lihale kui isemoodi marinaad. Aga lambalihamõtetest eemale hoidev perekond on kõikidele lammastele hoopis nimed pannud: karunäoga on Mõmmi, kõige suurem Pipi, jäär on Lennu jne. Ühesugused, isikupärase välimuse või iseloomujoonteta on Lotted, kõik viis tükki.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Mihkel Nestor: majandus langeb veel mõnda aega
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Euroopa Liit kehtestas viimaks Vene naftale hinna ülempiiri Uuendatud: USA kehtestab sama ülempiiri
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.

Olulisemad lood

NBA lubab pensionifondidel klubide omanikeks olla
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.