Riigikontroll: rahvastikuregistrit ei usaldata

Tõsist muret tekitavad andmed elukoha-, perekonnaseisu- ja sugulussidemete kohta - andmeväljad on täitmata või valed. Vaid 20% Riigikontrolli küsitletud kasutajaist leidis sugulussidemete andmed õiged olevat, enim tekitavad probleeme aga elukohaandmed, mis on registris küll 95% ulatuses esitatud, kuid üle poole kasutajate arvates valed.

Peale selle, et rahvastikuregistrist saadud aadressil ei ole inimesega võimalik kontakti saada, seavad valed elukohaandmed registris oma õigusliku kaalu tõttu ohtu inimese võimaluse osaleda valimistel, maksude õiglase jaotumise omavalitsusüksuste vahel ning elukohast

sõltuvate avalike ülesannete täitmise.

Põhjused, miks andmed valed on, peituvad tihti liiga rangetes nõudmistes. Praeguse elukohaandmete kogumise süsteemi järgi peab tõestama õigust elamispinnal viibida, mis välistab näiteks üürikorteri ametliku elukohana registreerimise nende üüriliste puhul, kes ei saa korteri omanikelt luba.

Registri pidamisel sihikindlalt järgitud põhimõte, et iga kande aluseks peab olema dokument, võib mõnikord viia absurdse olukorrani, kus ei saa parandada ilmselgelt valesid andmeid (nt ammu surnud inimese surma daatumit ei saa märkida, sest surmatunnistus pole mingil

põhjusel säilinud).

Et kõige paremini teab oma andmeid inimene ise, tuleks eraisikutele enda ja oma laste andmete kontrollimine ja avastatud vigadest teatamine võimalikult mugavaks teha. X-tee portaali kaudu saab selle aasta maist igaüks, kellel on ID-kaart või konto internetipangas, oma andmeid vaadata, kuid arvutiekraanil näha olevate andmete hulk on väike ja puudub ka võimalus valedest andmetest sealsamas märku anda, parandamisest või täiendamisest rääkimata.