2003. aasta riigieelarve

Välisekspertide paari aasta taguse hinnangu kohaselt oli valdade-linnade tuludefitsiit nendele pandud ülesannete täitmiseks vajalike kulude suhtes 2 mld krooni aastas. Vahepeal on omavalitsustele pandud uusi ülesandeid. Samal ajal õõnestavad aga riigi antud tulumaksusoodustused (tulumaksuvaba miinimumi tõus, kohustusliku ja vabatahtliku pensionikindlustuse levik) omavalitsuste tulubaasi. Valdade laekumised üksikisiku tulumaksust kasvavad kolmandiku võrra aeglasemalt kui tulud ise. Omavalitsuste eelarvete riigieelarvelise tasandusfondi reaalväärtus aga kahaneb inflatsiooni tõttu pidevalt. 2003. a ulatub valdade ja linnade eelarvete tuludefitsiit hinnanguliselt 3 miljardini.

Kolmikliidu valitsus püüdis valdu-linnu ühinema sundida toore administratiivse jõuga. Kaksikliit on valinud omavalitsustelt eluisu äravõtmiseks rahandusliku kägistamise meetodi. Valitsus on paljud vallad-linnad surunud väljakannatamatusse olukorda. Sotsiaalminister Siiri Oviir ähvardab pooled koolisööklad jaanuarist sulgeda ? vallad-linnad pole nõuete täitmiseks suutnud teha vajalikke investeeringuid. Koolide viimisest õpilaste tervist säästvasse korda ei julge enamik valdu unistadagi, sest isegi katuse remondiks pole raha.

Valitsuse 2003. a riigieelarve projekt on otseselt omavalitsusvaenulik. Omavalitsuste ette kerkivad uued ülesanded. Ühinemine ELiga nõuab struktuurifondide abi vastuvõtmiseks spetsialistide koolitamist ja projektide ettevalmistamist. Enne valimisi suure hurraaga alustatud algklasside õpilaste toitlustamine veeretatakse ilmselt tulevast sügisest taas kohalike eelarvete kanda. Üha kiiremini lagunevate teede-tänavate, kooli- ja kultuurimajade investeerimisvajadused suurenevad. Suurenevad ka jooksvad kulud, nt mitme kohustusliku kindlustuse käivitumise tõttu.

2003. a riigieelarvest omavalitsustele eraldatavaid summasid hoopiski vähendatakse. Riigieelarveline tasandusfond väheneb nominaalselt 29 mln kr võrra, haridusinvesteeringud vähenevad 36, kultuuriinvesteeringud 33 ja vallateede remondiraha 10 mln võrra. Ka inflatsiooni mõju arvestades kaotavad omavalitsused reaalväärtuses mitusada miljonit. Samal ajal langeb omavalitsuste maksutulude laekumise kasvutempo (füüsilise isiku tulumaks) või koguni reaalväärtus (maamaks). Kasvavaid kulusid ja kahanevaid tulusid kokku viies võib väita, et 2003 kujuneb enamikule omavalitsustele süveneva vaesuse aastaks.

Valdade-linnade eelarve vähenemine on ebaloogiline tingimustes, kus Eesti SKT kasvuks planeeritakse 8,7. 2003. a riigieelarve süvendab jätkuvalt regionaalset tasakaalustamatust. Hämmastava silmakirjalikkusega levitab valitsus meedias väärinfot, nagu oleks omavalitsustele eraldatud summasid suurendatud. Mõne protsendi võrra suurendatud õpetajate palgaraha ei suurenda omavalitsuste ülesannete täitmiseks vajalikke tulusid, vaid ainult läbib sihtotstarbelise eraldisena nende eelarveid.

Riigieelarvest valdadele-linnadele eraldatava tasandusfondi ebaadekvaatse jaotusvalemi abil on omavalitsuselt võetud võimalus enda arengut ise suunata. Valdade-linnade tulubaasi on keskvõim üles ehitanud selliselt, et enam kui 90 valdade eelarves etendab olulist osa nn riigieelarvega määratud tasandusfond. See on keskuse administratiivset võimu kindlustav finantsinstrument. Kui omavalitsus investeerib majandusliku arengu toetuseks oma vallas, karistab keskvõim arenguteadlikku omavalitsust tulude kasvu eest riikliku tasandussumma vähendamisega.

Keskvõim kuulutab maksutulud enda omaks ja püüab näidata omavalitsusi ülalpeetavatena. Maksutulud on ette nähtud kogu haldussüsteemi üleannete täitmiseks. Tulud tuleb jaotada keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel avaliku sektori ülesannete jaotusest lähtuvalt.

2003. a riigieelarve eelnõu on pakkunud tavapärast aruteluainest, sh rahanappusest ühes või teises valdkonnas. Mõned tulisemad märkused on puudutanud omavalitsuste rahastamist ja jätavad eksitava mulje, nagu jätaks valitsus omavalitsuste tulubaasi unarusse. Tegelikult kasvavad toetused eelarvest märgatavalt.

Järgmise aasta riigieelarves oleme otsustanud omavalitsustele ettenähtud toetussummasid tänavusega võrreldes suurendada 350 mln krooni võrra. Tänavuse põhieelarvega võrreldes ületab kasv koguni pool miljardit, ja valitsuse eelistuste rõhutamiseks on see võrdlus kindlasti sobivam, sest kevadel esimese lisaeelarvega omavalitsustele suunatud 185 mln lisakrooni eraldas just ametisolev valitsus.

Kuna 2003. a on oodata ka üksikisiku tulumaksu laekumise jätkuvalt head kasvu, saavad omavalitsuste eelarved omatulude näol täiendavalt ligi 400 mln krooni. Kokku on omavalitsustel tuleval aastal tänavuse põhieelarvega võrreldes kasutada ca miljard lisakrooni.

Omavalitsuste tulubaasi tugevdamine on valitsuse sihikindel eesmärk, mis sõnastati talvel sõlmitud koalitsioonileppes. Regionaalse arengu käärid on meie väikeses riigis liialt suured, omavalitsuste tulubaasi senised alused erisuste kärpimiseks aga mitmeti ebarahuldavad ning vajavad korrastamist. Tugev kohalik omavalitsus teenib meie kõigi huve ? selline omavalitsus suudab luua ja säilitada ettevõtluse arengut ja tööpuuduse vähendamist soodustavat keskkonda.

Täiendav rahasüst lahendab probleeme siiski poolikult. Rohkem tuleb väärtustada kohalikku algatust, vähem riigieelarve passiivset toetust. Tasakaalustatud regionaalse arengu soodustamise võti peitub eeskätt võimaluste loomises kohalikul tasemel, mitte riigieelarvest tuleva ressursi ümberjagamises. Oma lihtsuse tõttu on omavalitsuste finantsolukorra parandamisele suunatud ettepanekud sageli just viimasele lahendusvariandile keskendunud. Arvatavasti on selline lühinägelikkus ka põhjus, miks riiki ja omavalitsust kiputakse sageli piiratud ressursside jaotuse pärast rivaalitsejatena nägema.

Valitsus peab omavalitsusi igal juhul partneriteks: arutasime kõik eelarvepositsioonid koos põhjalikult läbi, saavutades üle mitme aasta kokkulepped mitmes olulises küsimuses. Näiteks leiti võimalus lahendada omavalitsuste pakilisim küsimus ? põhjendamatu palgaerinevus kohalikust eelarvest tasustatavate kultuuri- ja haridustöötajate ning riigieelarvest tasu saavate pedagoogide vahel. Palgavahe tasandamiseks otsustasime eraldada omavalitsustele 100 mln krooni. On neidki, kes kahtlevad, kuivõrd teenib sihtotstarbeliste eraldiste lisamine omavalitsuste eelarvesse omavalitsuse huve. Ent mida rohkem raha omavalitsustele suunatakse, olgu sihitusega või ilma, seda suurem on omavalitsuse käsutusse antav koguressurss ning samuti valikuvabadus omavahendite kasutamisel.

Põhiseaduse järgi võib omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppe korras ning nende kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Seetõttu kujuneb riigi ja omavalitsuste vaheline kohustuste jaotus ning rahastamise ulatus osapoolte kokkuleppe tulemusena.

Valitsus on lähtunud põhimõttest, et nii iga täiendava rahaeralduse kui uute algatuste taga peab alati olema omavalitsuste initsiatiiv. Valitsuse ja omavalitsuste koostöös käivitus 1. septembrist tasuta koolitoidu pakkumine kõigile algkoolilastele. Omavalitsuste algatusel on uude eelarvesse lisatud eraldi toetus teede korrashoiuks.