2003. aasta riigieelarve

Välisekspertide paari aasta taguse hinnangu kohaselt oli valdade-linnade tuludefitsiit nendele pandud ülesannete täitmiseks vajalike kulude suhtes 2 mld krooni aastas. Vahepeal on omavalitsustele pandud uusi ülesandeid. Samal ajal õõnestavad aga riigi antud tulumaksusoodustused (tulumaksuvaba miinimumi tõus, kohustusliku ja vabatahtliku pensionikindlustuse levik) omavalitsuste tulubaasi. Valdade laekumised üksikisiku tulumaksust kasvavad kolmandiku võrra aeglasemalt kui tulud ise. Omavalitsuste eelarvete riigieelarvelise tasandusfondi reaalväärtus aga kahaneb inflatsiooni tõttu pidevalt. 2003. a ulatub valdade ja linnade eelarvete tuludefitsiit hinnanguliselt 3 miljardini.

Kolmikliidu valitsus püüdis valdu-linnu ühinema sundida toore administratiivse jõuga. Kaksikliit on valinud omavalitsustelt eluisu äravõtmiseks rahandusliku kägistamise meetodi. Valitsus on paljud vallad-linnad surunud väljakannatamatusse olukorda. Sotsiaalminister Siiri Oviir ähvardab pooled koolisööklad jaanuarist sulgeda ? vallad-linnad pole nõuete täitmiseks suutnud teha vajalikke investeeringuid. Koolide viimisest õpilaste tervist säästvasse korda ei julge enamik valdu unistadagi, sest isegi katuse remondiks pole raha.

Valitsuse 2003. a riigieelarve projekt on otseselt omavalitsusvaenulik. Omavalitsuste ette kerkivad uued ülesanded. Ühinemine ELiga nõuab struktuurifondide abi vastuvõtmiseks spetsialistide koolitamist ja projektide ettevalmistamist. Enne valimisi suure hurraaga alustatud algklasside õpilaste toitlustamine veeretatakse ilmselt tulevast sügisest taas kohalike eelarvete kanda. Üha kiiremini lagunevate teede-tänavate, kooli- ja kultuurimajade investeerimisvajadused suurenevad. Suurenevad ka jooksvad kulud, nt mitme kohustusliku kindlustuse käivitumise tõttu.

Täiendav rahasüst lahendab probleeme siiski poolikult. Rohkem tuleb väärtustada kohalikku algatust, vähem riigieelarve passiivset toetust. Tasakaalustatud regionaalse arengu soodustamise võti peitub eeskätt võimaluste loomises kohalikul tasemel, mitte riigieelarvest tuleva ressursi ümberjagamises. Oma lihtsuse tõttu on omavalitsuste finantsolukorra parandamisele suunatud ettepanekud sageli just viimasele lahendusvariandile keskendunud. Arvatavasti on selline lühinägelikkus ka põhjus, miks riiki ja omavalitsust kiputakse sageli piiratud ressursside jaotuse pärast rivaalitsejatena nägema.

Valitsus peab omavalitsusi igal juhul partneriteks: arutasime kõik eelarvepositsioonid koos põhjalikult läbi, saavutades üle mitme aasta kokkulepped mitmes olulises küsimuses. Näiteks leiti võimalus lahendada omavalitsuste pakilisim küsimus ? põhjendamatu palgaerinevus kohalikust eelarvest tasustatavate kultuuri- ja haridustöötajate ning riigieelarvest tasu saavate pedagoogide vahel. Palgavahe tasandamiseks otsustasime eraldada omavalitsustele 100 mln krooni. On neidki, kes kahtlevad, kuivõrd teenib sihtotstarbeliste eraldiste lisamine omavalitsuste eelarvesse omavalitsuse huve. Ent mida rohkem raha omavalitsustele suunatakse, olgu sihitusega või ilma, seda suurem on omavalitsuse käsutusse antav koguressurss ning samuti valikuvabadus omavahendite kasutamisel.

Põhiseaduse järgi võib omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppe korras ning nende kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Seetõttu kujuneb riigi ja omavalitsuste vaheline kohustuste jaotus ning rahastamise ulatus osapoolte kokkuleppe tulemusena.

Valitsus on lähtunud põhimõttest, et nii iga täiendava rahaeralduse kui uute algatuste taga peab alati olema omavalitsuste initsiatiiv. Valitsuse ja omavalitsuste koostöös käivitus 1. septembrist tasuta koolitoidu pakkumine kõigile algkoolilastele. Omavalitsuste algatusel on uude eelarvesse lisatud eraldi toetus teede korrashoiuks.