• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    PM: Tallinna?Tartu tee remont lõpeb kevadel

    Tallinna-Tartu maantee suurremonti ei suuda töömehed tähtajaks, 31. oktoobriks lõpetada ning see jätkub nii novembris kui ka kevadel.

    31. oktoobriks ei suuda töödega hakkama saada kumbki teed remontiv firma - Skanska Tekra OY ja AS Tref, kirjutab Postimees.
    Kuigi suvi oli tee-ehituseks erakordselt soodne, panevad firmad süü töö venimises nüüd ilma arvele, sest oktoobri algul tulnud külm seiskas asfalteerimise nädalaks. Nüüd olid töömehed teel ka nädalavahetusel ning põrkepiirdeid pannakse üles ka pimeduse katte all.
    Skanska Tekra taastab 70,4 miljoni krooni eest kolm lõiku Põltsamaa ja Mäo vahel, kokku 25 kilomeetrit. AS Tref võitis kevadel riigihanke 121,4 miljoni eest 33 kilomeetri tee taastusremondiks Põltsamaa ja Laeva vahel.
    Kindlalt jätkub töö novembris Järvamaal Mäo ja Mäeküla vahel Põhjaka sillal, kus praegu on liikluseks avatud vaid üks sõidusuund ning autod peavad edasipääsemist ootama järjekorras. Silla valmimise uueks lõpptähtajaks on 25. november.
    Maanteeameti välisosalusega projektide büroo juhataja Märt Puust ütles, et veel selle kuu algul olid mõlemad firmad kindlad, et suudavad töö õigeks ajaks lõpetada.
    ?Alles viimastel päevadel on nad hakanud rääkima, et ei jõua,? märkis ta.
    Asfalteerimiste ja teepeenarde ehitusega on lubanud mõlemad firmad tähtajaks valmis saada, Puusti sõnul puudutab venimine teemärgistusi ning põrkepiirete ehitust.
    ?Kui need tööd lähevad üle aja, siis hakkab viivis jooksma,? märkis ta.
    Lepingu järgi kohustub firma hilinemise puhul maksma 0,05 protsenti lepingu mahust päevas. Skanska Tekra puhul maksaks hilinetud päev 35 000, Trefil ligi 60 000 krooni.
    Puusti sõnul Põhjaka silla eest viivist võtma ei hakata, seal teeb maanteeamet järeleandmise.
    Kuigi mõlemad firmad kinnitavad, et saavad töödega hakkama, oli reede pärastlõunal, kolm tööpäeva enne tähtaega lademes tööd mõlema firma teelõikudel.
    Tuleval suvel kavatseb maanteeamet anda konkreetsed tähtajad üksikutele töödele ning mitte leppida ühe tööde lõpptähtajaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Video: Kaarel Kotkas räägib ükssarviku sünnist
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.