Kui Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tekib viivitus või tagasilöök, viib see laenuintressid üles ning raha Eestist välja.
?See pole uudis või saladus, et Eesti majandusse on sisse prognoositud tulevikuootused nagu börsil,? märkis Janno Toots.
Kinnisvaraturul on hinnad pidevalt tõusnud, investeeringuid tootmishooneisse, infrastruktuuri ning keskkonda on tehtud arvestusega, nagu Eesti saamine Euroopa Liitu oleks juba otsustatud.
Samas pole siiamaani analüüsitud, mis saab, kui ametlikku kutset liitumiseks ei tule või näiteks rahvahääletusel jäävad ühinemise pooldajad vähemusse. Eestile võib see tähendada ei rohkem või vähem, kui majanduse kokkuvarisemist, kuna loodetud kasu jääb saamata.
Artikkel jätkub pärast reklaami