Ajal kui lõpusirgel olevatel ELi laienemisläbirääkimistel hõlmavad kandidaatriikide põhitähelepanu piimakvoodid ja talunike otsetoetused, on ELi tuleviku konventi juhtiv Prantsusmaa ekspresident Valery Giscard d?Estaing tutvustanud Euroopa tulevase põhiseaduse piirjooni. Juttu on Euroopa ühendriikidest ja ühisest presidendist, seega hoopis teistsugusest Euroopa Liidust kui see, kuhu praegused kandidaadid valmistuvad astuma.

Kohe vallandus ka kriitika, kuid üksnes liikmesmaades. Arvustajate põhiväite kohaselt on konvent ületanud talle mandaadiga antud volitusi, kuna on esitanud eelnõus asju, millest ei ole aruteludes üldse juttu olnud.

Helsingis Põhjamaade Nõukogu 50. aastapäeva tähistanud Põhjala peaministrid ütlesid, et väikeriikidele on see vastuvõetamatu. Rootsi peaministri Göran Perssoni sõnul on eelnõu d?Estaing?i soovunelm, mis valitsustevahelisel konverentsil tuuakse loodetavasti reaalsusse tagasi. Soome peaminister Paavo Lipponen rõhutas taas, et presidendi institutsiooni sisseseadmine nõrgestaks komisjoni positsiooni ja tähendaks suurriikide võimuhaaramist väikeste arvel.

Eelkõige on selle taga Prantsusmaa ja Saksamaa. Nemad leidsid teineteist uuesti Brüsseli kohtumise eel, kui Gerhard Schröder ja Jacques Chirac leppisid omavahel kokku ELi põllumajanduse (CAP) finantseerimises. Briti peaminister Tony Blair kasutas selle kokkuleppe kohta diplomaatias tavatut keelepruuki, mis on ajanud kriisi Inglise-Prantsuse suhted. Blairi ei rahulda ei CAPi reformimatus ega ülejäänute püüd liikuda ühendriikide suunas.

Ja mis on kandidaatriikide osa? Poola president Aleksander Kwasniewski küsib kurvalt, miks räägitakse ELi laienemisel peamiselt sellest, kui palju tohib konservipurki sprotte laduda, selle asemel et kõnelda tähtsamatest asjadest.