30. oktoober 2002 kell 22:00

Maksuamet vaatab ettevõtjatele ülalt alla

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on saanud ettevõtjatelt üle kolmesaja kaebuse, milles süüdistatakse maksuametit pahatahtlikkuses ja erapoolikus suhtumises neisse kui maksumaksjatesse. Kaubandus-tööstuskoja arvamusel on maksuameti pahatahtlikkus seotud tulemuspalkade maksmisega. Maksuamet ja rahandusministeerium peavad probleemi ülepaisutatuks.

Äripäev peab maksuameti ja rahandusministeeriumi suhtumist üleolevaks ? kaebuste arv on märkimisväärne ning osa neis esitatud süüdistustest väärivad tõsist tähelepanu.

Maksude valdkonnas ei kehti ütlus, et kõige rohkem karjub see, kel king kõige enam pigistab ? maksupetturid ei kipu endale valjuhäälselt tähelepanu tõmbama, sest tõenäoliselt vaadatakse protestid põhjalikult läbi, aga just seda petised ei soovi. Kaebusi esitanud ettevõtjaile ei maksa vaadata ülalt alla, tegemist pole sihiteadlikult seadust rikkunutega (kuigi erandeid võib olla) ja probleemid tuleb rahulikult lahendada.

Eriti tõsiselt tuleks maksuameti juhtidel võtta etteheiteid selle kohta, et samas situatsioonis, mida varem maksurikkumisena ei käsitatud, on nüüd ettevõtjast tehtud süüdlane. Siin on seos tulemuspalga maksmisega ilmne.

Samas on see kivi rahandusministeeriumi kapsaaeda ? maksuseadused ei tohi sisaldada sätteid, mida ametnikud saavad tõlgendada kord nii, kord naa. Mitmeti tõlgendatavad sätted tuleb ümber sõnastada, nii et neid mõistavad ühtviisi kõik haldurid üle Eesti.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Amburi sõnul on osa pingetest tingitud lihtsalt tundest, et maksuamet käitub ebaõiglaselt (vt Ettevõtjad sõdivad maksuameti agaruse vastu). Kui maksuametnik tõlgendab küsimusi kord üht-, kord teistviisi, võib tunnetega seletada vaid ametniku käitumist, ettevõtjale on see kibe reaalsus.

Osalt võib õigus olla ka maksuameti esindajal ? kui varem vaatas ehk haldur mõnele väiksemale eksimusele läbi sõrmede, siis nüüd ta seda enam ei tee. Ja maksuametnik teeb õigesti. Tulemuspalk selleks sisse seatigi, et innustada maksuametnikke paremini tööle.

Maksuamet ongi tänavu teinud märkimisväärset tööd maksude kogumisel ? maksud laekuvad paremini kui kunagi varem, mis on muu hulgas teinud võimalikuks Riigikogul tänavu vastu võtta kaks lisaeelarvet. Paranenud maksukultuur on ühtlasi märk ebaausa konkurentsi vähenemisest ettevõtluses.

Need 335 kaebust on maksuameti tegemiste poolelt vaadatuna ehk tõesti tühiasi, töö efektiivsemaks muutumise käigus tekkinud n-ö loomulik praak ? maksuametnik on ka ainult inimene. Ometi on iga kaebuse taga konkreetne ettevõtja oma murega. On hea, et kaubandus-tööstuskoda on koos maksuametiga asunud otsima probleemidele lahendust.

Maksuametnik on kliendi ? maksumaksja teenindaja. Head saavad olla nende suhted vaid siis, kui mõlemad pooled täidavad piinliku täpsusega neile pandud kohustusi. Maksuametil on õigus ja kohustus pitsitada klienti, kes seda ei tee. Aga kui teenindaja keerab vindi üle? Ambur tunnistab, et suur osa ettevõtjate kaebustest on seotud teenindusega ning need on lihtsalt lahendatavad. Lihtsaim viis probleeme ennetada on seada maksuhalduri tulemustasu sõltuvusse teeninduse kvaliteedist.

Hetkel kuum