• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,08%39 732,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,11
  • 31.10.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tuleb lõpetada autotranspordi doteerimine

Kui tahetakse turumajandust, siis olgu turumajandus. Aga kindlasti ei ole turumajandus autotranspordi subsideerimine/doteerimine rahva rahaga, nagu see äriringkondade vaikival kokkuleppel täna on.
Arvestuslikult on Euroopa Liidu autotranspordi välikulud 700 miljardit eurot aastas. Transpordi välikuludeks loetakse liiklusõnnetusi, õhusaastet, müra, looduslike elupaikade ja linnaruumi kadumist; globaalsetest mõjudest süsinikku, sest transpordisektoris kasvab kliimat muutev süsinikuemissioon kõige kiiremini. Lähtudes printsiibist saastaja maksab ja kasutaja maksab, peaksid selle raha maksma autotootjad, müüjad, kasutajad, aga miskipärast on see kulu tänasel päeval jäetud kõigi ühiskonnaliikmete kanda. Kütuse hinnas peavad hakkama kajastuma kõik kahjud, mida saast elukeskkonnale tekitab. Kui välikulusid sisestada Eestis näiteks kütuseaktsiisi kaudu, siis tähendaks see praegusest üle kolme korra suuremat aktsiisimäära.
Igatahes on kindel, et transport tekitab ühiskonnale palju kulusid, mida kütuseaktsiis, mootorsõiduki- või teemaksud ei kata. Näiteks on Suurbritannias ja USAs läbiviidud uuringute kohaselt maanteeliiklusega seotud õhusaaste, müra, ummikute, teede lagunemise ja liiklusõnnetustega seotud kulud kolm korda suuremad kui autokasutajate poolt makstud maksud. Paljud teadlased on jõudnud järeldusele, et need nn transpordi väliskulud moodustavad tööstusriikides 5 SKPst ja mõnel arengumaal veelgi rohkem. Õiged hinnad toovad kaasa tarbijakäitumise muutuse ja peavadki tooma. Siis me näeme, milline transpordiliik on tegelikult konkurentsivõimeline ja kuidas Eesti riigi transpordiprobleemi tuleb hakata lahendama planeerimise, internetiseerimise, meid Euroopaga ühendava raudtee- ja kergteedevõrgu arendamise, meretranspordi tähtsustamise, ühistranspordi edendamise ja alles seejärel autoteede ehituse kaudu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

?Efektiivne transpordisüsteem koosneb mitmetest alternatiivsetest transpordiliikidest, mis sobivad erinevatele kiirustele, mahtudele, vajadustele ja eesmärkidele,? väitis Lewis Mumford juba 40 aastat tagasi. Aga tänaselgi päeval areneb ühiskond rohkem seesmisest inertsist kui terve mõistuse vajadustest lähtuvalt, SKP kasvatamise ja tarbimishulluse süveneva surve all omasoodu edasi.
Autovaba linn on elanikule 5 korda odavam elamiskoht kui sõiduauto kasutamisel baseeruva transpordiskeemiga paik. On selge, et näiteks vedada 12 inimest ühes marsruuttaksos on tunduvalt odavam nii inimesele kui ka riigile kui 12 sõiduauto jaoks teid ja parklaid ehitada, linna järjest laiemaks venitades ja igapäevast kütusekasutust suurendades. Teedeehitus ei ole lahendus. Võime ehitada 5tasandilisi ristmikke, aga ummikutes liigume ikka 5 km/h, kuigi meil on istumise all 300 hj auto.
Autor: Ege Hirv

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele