Ida-Euroopa kasvatas vara poole võrra

BusinessWeeki enam kui 500 maailma suurima fondi analüüs näitab, et vaatamata halvale turuolukorrale ja valitsevale pessimismile on aktsiaturul võimalik edukalt esineda ja võita.

Aastaga on maailma fonditurul paljugi muutunud: kui eelmisel aastal suutsid vaid mõned analüüsitud fondid plussi jääda, siis nüüd suutsid kõik TOP 20 kuuluvad fondid oma vara kasvatada enam kui 10.

Valitsevast ebakindlusest lõikas suurimat kasu Merrill Lynchi kullafond, mille aastane tootlus ulatus 78 protsendini. ?Praegusel ebakindlal ajal otsivad investorid midagi turvalist,? põhjendas edu fondi juht Graham Birch.

BusinessWeeki hinnangul on Euroopa lemmikpanus senini nn konvergentsimäng, kus 10 riigi aktsiate hinnad kerkivad Euroopa Liiduga peatse liitumise lootuses. See on ka põhjuseks, miks ajakirja analüüsitud fondide TOP20st on pooled keskendunud Ida-Euroopale. Parim selline fond, edetabelis kolmanda koha hõivanud Griffin East European Fund on aastaga vara kasvatanud ligi 60 protsenti. Griffin ja ka teised Ida-Euroopa fondid on kasu lõiganud Venemaast, kus aktsiahindu on kõvasti kergitanud nafta- ja gaasihinna tõus, tarbimise suurenemine ning ettevõtete usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurenemine.

?Suurtest turgudest ei ole ükski peale Venemaa suutnud sellist märkimisväärset tootlust pakkuda,? tõdes Ühispanga fondijuht Andrei Zaborski.

BusinessWeeki tabeli valguses ei lähe halvasti ka Eestis hallatavatel fondidel. Nii oleks Ühispanga Kasvufond ligi 38 aastatootlusega edetabelis 11. kohal, Hansa Vene Kasvufond 35 aastatootlusega 13. kohal ja Äripäeva Indeksifond oma ligi 33 protsendini ulatuva tootlusega 15. kohal.

Zaborski lausus, et Eesti fondid jäävad lääne parimatele Ida-Euroopa fondidele tootluse poolest alla, sest nende riskid on väiksemad. Kui võrrelda perioodi Eesti parima tootlusega Ühispanga Kasvufondi, siis see on segafond, kus riskitase on oluliselt madalam kui puhtal aktsiafondil.

?Lääne fondid on kindlasti suurema riskiga,? tõdes Zaborski.

Riskide võtmine, õieti nende riskide võtmise võime sõltub ka fondi mahust. Eesti fondide mahud on väiksemad, mistõttu neil ei ole piisavalt ressursse suure hulga ettevõtete analüüsiks. Griffini Ida-Euroopa fondi maht oli septembri lõpus 197 miljonit dollarit ehk enam kui 3 miljardit krooni. Ühispanga Kasvufondi maht oli samal ajal 22,8 mln krooni.

?Suurimad tõusud tulevad vähelikviidsetest aktsiatest ja seal on põhjalik analüüs eriti oluline,? lausus Zaborski.