Põhjendamata etteheited

Maksuamet on alustanud EKTga dialoogi, lahendamaks tema varemgi meedias tõstatatud probleeme. Esimesel kohtumisel 16. oktoobril selgus, et EKTK informatsioon on ühepoolne, tuginedes ettevõtjate esitatud, kohati väga emotsionaalsetele ning üldsõnalistele pretensioonidele. Kuna ettevõtjate probleeme koondanud EKTK ei ole siiani esitanud maksuametile ühtegi konkreetset fakti või pretensiooni, mis võimaldaks probleeme põhjalikult analüüsida ja võimalikke vigu kõrvaldada, on maksuameti hinnangul enamjaolt tegu otsitud, ülepaisutatud probleemidega.

Et artiklis ilmunud süüdistused on rohkem emotsionaalset laadi ning ei ole põhjendatud, näitab selgesti näiteks ühe süüdistusena välja toodud asjaolu, et ettekirjutusele vastamiseks jäetakse väga lühike, vastamiseks pea võimatuks muutev aeg. Aeg ettekirjutusele või maksuotsusele vastamiseks tuleneb otseselt seadusest ning on ühtne kõigile isikutele ? vaide või kaebuse esitamiseks on see 30 päeva alates haldusakti kättesaamisest. Selline tähtaeg kehtib kõigile avaliku võimu antavatele haldusaktidele, olgu see siis maksuameti maksuotsus, linnavalitsuse korraldus või muu asutuse otsus.

Arusaamatuks jääb ka artiklis toodud viide, mille kohaselt maksumaksjad kurdavad, et ettekirjutus on alati maksumaksja kahjuks. Kuivõrd ettekirjutus (uue nimega maksuotsus) on haldusakt, mille maksuamet annab välja siis, kui maksumaksja kontrollimisel on tuvastatud vigu, on arusaamatu, kuidas saab sellisel juhul välja antav haldusakt olla maksumaksja ?kasuks?. Samamoodi võiks nõuda, et politsei teeb kiiruseületajale trahvinõude asemel otsuse, kus rikkujale kiiruseületamise eest peale makstaks.

Nii maksuameti tööd reguleeriv maksukorralduse seadus kui näiteks halduskohtumenetluse seadustik sätestavad laialdased võimalused ettevõtjatele oma huvide kaitseks. Võimalik on maksuameti haldusakti või toimingu peale esitada kaebus halduskohtusse või vaie maksuameti keskasutusele. Iga esitatud vaiet analüüsib maksuamet põhjalikult ning teeb vaidlusaluses küsimuses otsuse. Juhul, kui maksumaksja maksuameti otsusega nõus ei ole, on võimalik esitada kaebus halduskohtusse.

Maksuhalduri kasuks on viimastel aastatel stabiilselt valdav enamik kohtuvaidlustest (2002. a hetkeseis: võidetud on 71 kohtuasjadest). See omakorda näitab selgelt, et maksuameti maksuotsused on õiged, põhjendatud ning vettpidavad ja EKTK esindaja Reet Tederi toodud umbmäärased väited maksuameti ebaõiglasest käitumisest, erapoolikusest ja pahatahtlikkusest on põhjendamatud.

Lisaks viitab maksuamet, et Äripäevas ilmunud artiklis kirjeldatud probleemidest mitmed on küll kunagi eksisteerinud, kuid maksuameti poolt juba ammu lahendatud. Näiteks on artiklis toodud viide e-maksuameti makse ning intresse ümbertõstvale programmile. Seoses 1. juulist jõustunud maksukorralduse seaduses sätestatud uudse intressi arvestamise põhimõttega pidi maksuhaldur korrigeerima senist intressi arvestamist, et mitte arvestada maksumaksjate kahjuks intressi rohkem, kui seadus seda ette näeb (intressi arvestatakse 1. juulist ainult juhul, kui maksumaksja kõiki maksuvõlgu ja enammakseid summeerides on üleval siiski võlg).

Et seaduse rakendamiseks vajalike programmide väljatöötamiseks jäi aega väheseks, tegi e-maksuameti programm ajutise lahendusena tõepoolest maksumaksja maksuarvestuses n-ö automaatseid ümberkandeid, eesmärgiga vältida intressi arvestamist juhtudel, kui seadus seda ette ei näinud. Probleem lahendati juba septembris. Arvestuse korra muutumisest teavitas maksuamet maksumaksjaid nii oma veebilehe kui paberkandjal trükitud infobülletäänide kaudu.

Ka on täiesti arusaamatu viide maksuametile esitatud deklaratsioonide kadumisest või sellest, et maksuamet keeldub väljastamist esitatud deklaratsiooni kohta dublikaati. Maksuameti kohalike asutuste teenindusosakonnad kinnitavad vastupidist: kõik, kes on nõude esitanud, saavad maksuametilt deklaratsioonile märke selle kättesaamise või esitamise kohta. Lisaks kontrollimisele tegeleb maksuamet igapäevaselt ka maksumaksjate teenindamisega seotud probleemidega, eesmärgiga tõsta teeninduse kvaliteeti. Viidatud probleemid kuuluvad teenindamise valdkonda ja on juba lahendatud.

EKTK küsitlusele vastanud ettevõtjad ei ole pööranud tähelepanu sellele, kas nende kirjeldatud probleemid ka tegelikult ja praegu eksisteerivad, vaid on valimata kirja pannud kõik mõtted, mis vähegi seoses maksuametiga meenuvad või mida naaberbüroo töötaja suitsunurgas on rääkinud.

EKTK ei ole saadud informatsiooni vaevunud analüüsima ning paiskab seetõttu meedias välja emotsionaalseid ja põhjendamatuid süüdistusi. Niisugune suhtumine aga ei aita ei ettevõtjaid ega maksuametit ? lõppkokkuvõttes ei ole ikkagi teada, mida on maksuamet halvasti teinud ning seega pole võimalik ka konkreetseid vigu ära hoida ja süüdlasi karistada.

Autor: Maret Ambur