Tootjal kasutamata eelised konkurentsis püsimiseks

Ligi poolsada toiduspetsialisti maitses oktoobrikuu lõpus head ja paremat, mida Eesti tootjad tõid Tunnustatud Eesti Maitse märgi konkursile, ning otsustasid, et 75 toodet on väga head ja neile omistati pääsukese- (tähistab Eesti toormest Eestis valmistatud kvaliteetset toodet) ja ristikumärk (tähistab Eestis valmistatud kvaliteettoodet). Projektis osales aga vaid veerandsada ettevõtet.

Äripäev soovitab väiketootjail panustada rohkem oma toodangu kvaliteeti ning julgemalt taotleda Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärke. See annab nende toodetele praeguses kaupade paljususes müügieelise ? pääsukese- ja ristikumärgiga kaup torkab poes paremini silma ja on ka tarbijaile garantiiks, et tegemist on väärt kaubaga.

Nelja aasta jooksul on sellise tunnustuse saanud 267 toodet. Seda pole kuigi palju, mis näitab, et kvaliteedimärke ei jagata iga küsimise peale, vaid tegemist on tõepoolest hea ja maitsva toidukaubaga. Sõel on tihe ? toode peab läbima mitmed laboriuuringud ja degusteerimise, seejuures on hindajad oma ala spetsialistid.

Asi sellega veel ei lõpe ? toimub ka järelkontroll ning kui juhtumisi toode tingimustele ei vasta, võib märgist ilma jääda. Seda kindlamad võivad kauba kvaliteedis olla tarbijad, aga ka kaupmehed. Seda seika ei tasu tihenevas konkurentsis alahinnata.

Tõsi, paberimäärimist tuleb tootjail üksjagu juurde. See tasub ettevõtjale ära teisel viisil ? Tunnustatud Eesti Maitse märki kandev toode võimaldab tootjal saada osa turundusüritustest, mida korraldab kvaliteedimärkide väljaandja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ? tutvustuskampaaniatest toidukauplustes, messidel. Ehk ettevõtja saab seda, mida ta piiratud ressursside tõttu üksi tavaliselt teha ei suuda.

Segadust tekitab asjaolu, et märke on kaks. Näiteks omamaise eelistamse poolest tuntud soomlased saavad hakkama ühega ? luigemärgiga. EPKK võiks kahe aasta pärast, kui praegused ristikumärgid aeguvad, jätta need üldse välja andmata ? see märk seostub paljudel pigem nõukogudeaegse kvaliteedimärgiga. Eestimaist eelistav eestlane tahab eelkõige teada, milline toode on kodumaisest toormest. Seda näitab pääsukesemärk ja sellest piisakski.

Oma poeketi loomist kaaluvad tootjad (juhul kui ?kett? ulatub Tallinna) ja ka nn lähikauplused võiksid tuua pääsukesemärki kandvad tooted oma poelettidele ? see võib saada nende eeliseks konkurentsis suurte jaekettidega.

Eestlane on küll hinnatundlik, aga ta eelistab eestimaist kaupa. Suured jaeketid pakuvad odavat kaupa. Samas on Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil näiteks Tallinna suuremad kauplused ja jaeketid asunud piirama kodumaise kauba valikut ning püüavad tegelda väiksema arvu siinsete tarnijatega.

Emori uuringust selgub ka, et eestlased ei ole lojaalsed kliendid. Samuti mängivad emotsioonid eestlastel sageli suurt osa ostuotsuse langetamisel. Kesine valik kaupa, mille päritolu on tülikas selgitada ja ka mille kvaliteet pole selge, viib nn säästukatest nõudlikuma ostja.

Miks siis mitte kasutada EPKK pakutavat võimalust ja anda märku, et toode on kodumaine ja maitseb hästi.