Luksemburgis asuva Euroopa Liidu Kontrollikoja president Juan Manuel Fabra Valles ütles teisipäeval Euroopa Parlamendi eelarvekomitees, et küsimärgi alla võib seada tervelt 80 Euroopa Liidu 96,24 miljardi euro suuruse eelarve kuludest.
Kaheksandat aastat järjest sai Kontrollikoda kinnitada vaid ELi halduskuludeks eraldatud summade ?seaduspärast kasutamist?. Süsteemis tuvastatud puuduste tõttu ?ei saa sama kinnitada ülejäänud kulude kohta,? ütles Fabra Valles, esitledes Kontrollikoja raportit bloki 2001. aasta eelarve täitmisest. Halduskulud moodustavad ELi eelarves ca 5.
Lisaks võimalikele pettustele tingib süsteemi nõrkus rahade viibimise, mis on hiljaks jätnud ka kandidaatriikide toetused. Liitumiseelsetest fondidest maksti näiteks Sapardi summadest läinud aastal välja vaid 9,2, millega lõppkasutajani jõudis miljon eurot. Kui tempo ei parane, kuuluvad kasutamata jäänud summad 2003. aasta lõpus tühistamisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Väga madal oli ka struktuurifondidest välja makstud toetuste protsent ? alla 70, mis on madalaim tase 1999. aastast. 10,5 miljardit eurot jäi mullu eraldatud summadest välja maksmata, 30 maksti välja aasta viimases kuus.
Audiitorid on kriitilised ka selle üle, et Euroopa Komisjon eelarve kulusid üle hindab, mis tähendab liikmesriikidele kõrgemaid liikmemakse. Raporti järgi jäi Euroopa Liidus läinud aastal kasutamata 16 liikmesriikidelt kokku kogutud summadest ehk 15 miljardit eurot. Summad lähevad liikmesriikidele tagastamisele.
Võimalike pettuste kohta raport konkreetseid arve ei sisaldanud, kuid varasema põhjal on osakaalu hinnatud 5 protsendile väljamaksetest. Põllumajanduses on levinud näiteks olematutele viinamägedele või oliivikasvandustele taotletud toetused, samuti põllumaa näitamine tegelikust suuremana.
Raport näib kinnitavat suvel ELi raamatupidamissüsteemi kritiseerimise eest ELi pearaamatupidaja kohalt kõrvaldatud Martha Andreaseni paljastusi. Andreasen tunnistas, et ?vead Komisjoni raamatupidamis- ja arvutisüsteemis olid palju suuremad, kui ma kartagi oskasin.?
Kontrollikoja raport põhjustas terava debati Euroopa Parlamendis, kus saadikud süüdistasid Euroopa Komisjoni rahade ebamajanduslikus kasutamises. Osaliselt on probleemid tingitud korraldusest, kus eelarve täitmise eest vastutab Komisjon, enamik väljamakseid sooritatakse aga liikmesriikide tasandil.
Komisjon on püüdnud oma raamatupidamist skandaalide ja avaliku kriitika kasvades korda saada. Esialgse tegevusplaani kinnitas Romani Prodi juhitav Komisjon 2001. aasta juunis. Kontrollikoja hinnangul ei olnud aga 2002. aasta maiks plaani elluviimiseks veel midagi tehtud.