Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuamet on poliitikute käepikendus

    Eesti maksuamet on poliitikute tööriist, käepikendus, mis iial ei pöördu käe vastu, mis teda toidab. Riigi kontrollorganid on sattumas poliitilise eliidi kontrolli alla.
    Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütleb, et maksuameti jaoks pole poliitikud midagi erilist ja ametnikud tegelevad kõigiga võrdselt.
    Seni pole ükski partei või poliitik võrdsete sekka sattunud.
    Maksuameti peadirektor loeb ju ajalehti. Vaevalt, et tal jäid märkamata artiklid, mis kajastasid seda, kuidas pärast võimuvahetust vahetas uus võimuliit kribinal-krabinal välja isikud võtmepositsioonidel.
    Kahe silma vahele ei saanud maksuameti peadirektoril jääda ka lehelood sellest, et Reformierakond ja Keskerakond tahavad erakonnaga seotud inimest riigikontrolöri kohale. Vaatamata sellele, et seadus näeb seda kohta apoliitilisena.
    ?Parem avalik kui varjatud politiseeritus,? ütlevad juhtivate ametikohtade politiseerimise eestvedajad mõlemast erakonnast.
    Riigikontrolöri ametist Res Publica juhiks lahkunud Juhan Partsi näide veab ametkondade politiseerimise vankrit. Üksikust juhtumist on saanud üldise ohu kirjeldus, mis peaks põhjendama terve süsteemi muutmist.
    Võimuliit on valmis minema mööda seadusesse kirjutatud poliitilise ametikoha keelust. Tulevane riigikontrolör astub erakonnast sobival hetkel välja. Sellega pööratakse seaduse mõte pea peale.
    Kevadel lõpeb kaitsepolitsei juhi Jüri Pihli ja riigiprokuratuuri juhi Raivo Sepa ametiaeg. Võib aimata tahet, et ka need mehed saaksid poliitiliste niitidega seotud mantlipärijad.
    Erakondadega seotud juht tähendab poliitilist kontrolli ametkonna üle.
    Reformierakondlasest jusiitsminister Märt Rask käis hiljuti välja mõtte, et kohtunikule ja prokuröridele võiks anda vabaduse kuuluda erakondadesse. Tekiks olukord, kus riigi kontrollorganid ei hakkagi kunagi uurima võimuerakondade või parlamendipoliitikute ja -parteide tegevust. Ja isegi kui uuriks, siis kohtus need ilmselt lahendust ei leiaks.
    Kas maksuamet võiks jääda apoliitiliseks, kui riigikontrolörist, kaitsepolitsei juhist, riigiprokurörist ning kohtunikest saavad poliitilised marionetid?
    Ilma otsese poliitilise kontrollitagi toimib ametkondades enesetsensuur.
    Ajakirjanduses nimetatakse enesetsensuuriks olukorda, kus kaalukaid tõendeid omav ajakirjanik otsustab ilma välise surveta neid mitte avaldada. Põhjuseks on hirm minna konflikti ühiskonnas mõjukate inimeste või institutsioonidega.
    Enesetsensuuri tõttu on maksuamet juba praegu poliitikutest sõltuv.
    Poliitikuid ja erakondi ei kontrolli keegi. Juhul, kui nad rikuvad erakonnaseadust, ei järgne sellele peale ?karmi ja õiglase poliitilise vastutuse? midagi.
    Jutumärkides on tsitaat prokuratuuri pressiteatest, mis käsitles lugu rahvaliitlastest, kes tarisid erakonna kontorisse 100 000 krooni sularahas.
    Lugu oli selles, et kuus Riigikogu liikmetest Rahvaliidu poliitikut, nende seas president Arnold Rüütel, viisid raamatupidamispaberite järgi kahe nädala jooksul igaüks iga päev 1000 krooni sularahas erakonna kontorisse. Kokku saadi 100 000 krooni.
    Hästi, erakonnaseadus on jõuetu, kuid on arusaamatu, miks ei tunne maksuamet huvi, et kust tekkis 100 000 krooni sularahas ja kuhu see edasi läks.
    Ajalehed on näidanud, et nii äsjaste kui eelmiste valimiste eel kulutasid erakonnad kampaaniateks rohkem raha, kui nad on ametlikult välja öelnud. Praegustel hinnangutel on viimaste valimiste paiku liikunud avalikkuse (maksuameti) kontrollist väljaspool 20 miljonit (!) krooni.
    Ilmselt suure osa selle raha puhul on tegemist teeseldud tehingutega. Ettevõtjad on ostnud enda nime all kaupa või teenust, mida ei kasuta nad ise, vaid seda teeb erakond. Ettevõtja ja erakonna vahel ei pruugi liikuda sularaha.
    Ettevõtjad teevad selliseid tehinguid eesmärgiga jääda erakondade rahastajatena tagaplaanile, boonusena kaasneb maksude optimeerimine.
    Lisaks neile lugudele on ajakirjandus käsitlenud kokku kümmetkonda juhtumit, mis võiks pälvida maksuameti tähelepanu, kuid neisse on segatud poliitikud.
    Näib, et raha, mis on seotud poliitikaga, jääb väljapoole seadusi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.