Lapsik alkoholipoliitika

1.septembril jõustunud uue alkoholiseaduse järgi on alkohoolsete jookide jaemüük tänavakaubanduses keelatud. Vältimaks kavaldajaid, on müügikohas keelatud alkoholi ka hoida ja ladustada.

Seadus ei jõudnud toimida aga veel kolme nädalatki, kui Riigikogus algatati alkoholiseaduse muutmise eelnõu, mis lubaks lahja alkoholi taas tänavakaubandusse.

Olles alkoholitööstuses töötanud üle kümne aasta, julgen Viina Liidu esindajana tuletada poliitikutele meelde ? lapsikus ja alkohol ei sobi kokku. Aga just lapsikuna taoline käitumine mulle tundub.

Alkoholiaktsiis ja käibemaks moodustavad riigieelarve tuludest olulise osa. Salaviina osa Eesti valge viina turust moodustab julgelt 25. Riigikassast läheb igal aastal sellega raha kõrvale sadu miljoneid kroone. Ja kõike seda ajal, kui tuleva aasta riigieelarves on avalikult konstanteeritud puudujääki!

Muidugi ei saa riigi tulude suurendamine alkoholi arvelt olla eesmärk omaette, kuid lubamatu ja vastutustundetu on lasta vabalt tegutseda salaviinaärikatel, suunates nii allmaailma käsutusse hiigelsummasid. Vajadus salaviina järele on aga nii suur, et isegi Pärnumaal lahvatanud mürgiviina katastroof ei suutnud inimesi salaviinast loobuma sundida. Seega on suur ka ahvatlus salaviina müüa, sest kui on nõudmine, peab olema ka pakkumine.

Iga piirituses sisalduv alkoholiprotsent on maksustatud 2,6?3 korda suurema määraga kui õlles või marjaveinis sisalduv alkoholiprotsent. Kange alkoholi tootjad on pandud ebavõrdsesse olukorda võrreldes nt õlle- ja veinitootjatega. Siit tulebki lihtne tõsiasi, miks pole meil näiteks salaõlle ja -veinitootjaid ning just salaviinamüüjate käes liiguvad suured summad.

Kuidas aga tegelikult nimetada 9?12st kääritatud jooki, mida praegu kauplustes Tosina, Sortsi või Saaremaa Xi nime all alla 10 krooni pudel müüakse, kangeks või lahjaks? Poliitikutel tuleks siinkohal endalt küsida: mida me tahame ja keda me petame. Õlle madalam aktsiisiprotsent toidab küll samuti riigikassat, kuid õlletootjal on oma kauba hinna madalamal hoidmiseks riigi poolt antud eelis. Ja selle eelisega välistatud must konkurents salatootjate näol. Kange alkoholi tootjad teavad ju, et mida madalam on kaupluses viina hind, seda rohkem ostetakse ametlikes vabrikutes toodetud viina. Ja seda suurem on riigieelarvesse laekuv summa aktsiisimaksu näol.

Alkoholi tarbimine Eestis suureneb. Kahjuks kehtib see ka naiste ja eriti noorte kohta. Tundub, et arusaamad põhjustest, miks alkoholi tarbitakse, lähevad erinevatel ametkondadel ja inimestel lahku. Kes leiab, et alkoholi reklaamitakse liiga palju, teine jälle, et alkohol on liiga kergesti kättesaadav.

Leian, et riiklik alkoholipoliitika peaks hõlmama ennetuslikku tegevust alkoholi tarbimise vähendamiseks. Koostööd tuleks teha tolli-, politsei-, tarbijakaitse-, meditsiini-, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatega. Ainult käskude ja keeldudega ning üleöö asju ei paranda. Nähtavasti ei aita vaid alkoholimüügi piiramisest ega aktsiiside kergitamisest. See, nagu juba räägitud, viib väga kiiresti salaalkoholi tarbimise kasvuni.

Õigem oleks alustada süsteemi loomisega, mis tagaks riigieelarvesse aktsiisi laekumise. Laekunud summad tuleks suunata uute töökohtade loomiseks, tervisespordi- jt huvialaringide tegevuste toetamiseks, milles osalemine praegu paljudele inimestele lihtsalt raha vähesuse tõttu üle jõu käib.

EKI uurimuse andmetel ei poolda elanikud liberaalset alkoholipoliitikat. Samuti on teada, et just sajad väikesed müügikohad on magusaks väljundiks salaviinamüüjatele ja seda eelkõige kontrolli puudumise pärast.

Seetõttu oleks lahja alkoholi tänavamüüki taaslubamine tänases Eestis küll kurjast. Seaduse järgi ei ole lubatud alkoholi tänaval ka tarbida, miks seda siis tänaval müüma peaks. Alkoholiseaduses on palju tõsisemaid punkte, mis muutmist vajaksid. Poliitikud ei tohiks endale lubada mõne huvigrupi survel pidevalt meelt muuta, kuigi õlletehas pidi meelelahutus, mitte tootmisettevõte olema.