Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti põllumajandus ei ole ainult piimatootmine

    Euroläbirääkimised on jõudmas otsustavasse järku. Detsembri alguseni on veel aega kaubelda, siis seisavad meie läbirääkijad otsustava valiku ees. Pärast seda kui Euroopa Liit esitas oma seisukoha põllumajanduse otsetoetuste küsimuses, peaks meie peamine rõhuasetus põllumajanduspeatüki läbirääkimistel olema minimaalne üleminekuperiood, s.o aastani 2006. Kvootide taotlemist tuleb jätkata sama hooga, aga põhirõhk tuleks asetada piimakvoodilt valdkondadele, mida ähvardab liitumisjärgselt oht jääda alla siseturu vajaduse ? veise- ja lambakasvatus, teraviljakasvatus. Et vältida suhkru hinna järsku tõusu, peab seisma ka suhkrukvoodi eest.
    Läbirääkimised toimuvad ajal, mil Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mõjukad liikmed (eeskätt USA) soovivad liberaliseerida põllumajanduslikku turgu. Eesmärk on vähendada põllumajandustoodetega kauplemisel piiranguid, et kauplemine muutuks rohkem turupõhiseks. Sellega kaasneb soov, et Euroopa Liidus vähendataks sektorile pealemaksmist, s.t eelkõige otse- ja eksporditoetusi. Ka ELis eneses on ühtse põllumajanduspoliitika meetmete aegumise üle hakatud tõsiselt juurdlema, eriti peale viimaste aastate epideemiapuhanguid (nt hullu lehma tõbi). Nii on suur tõenäosus, et kogu ELi kvoodindus ja põllumajandussaaduste tururegulatsioon tervikuna võidakse laienemisjärgseil aastail kohe ümber vaadata.
    Laienemine kümne riigi võrra toob ühisturule hulga kaupa, mida on vaja ELi ühisinstitutsioonide kaasabil kolmandatesse riikidesse maha müüa. Esimesena satuvad löögi alla kindlasti piimasaadused, kuna suur osa uutest liikmesriikidest vajab oma piimasaaduste tarvis turgu. Ja 25liikmeline EL vajab suuremaid eksportturge.
    Teisalt on ELil peaaegu võimatu pakkuda kandidaatriikidele väiksemat kvooti kui praegune tootmistase. Vastasel juhul peaksid talumehed oma veised tapamajja viima ja kogu laienemine muutuks küsitavaks. Nii võibki laienemisejärgselt tekkida olukord, et EL ei saa hakkama uue koguse piimasaaduste korraldamisega ja lõpetab piima tootmise kontrollimise kvootide kaudu ning piimasaaduste ühise kokkuostu ja toetustega mahamüügi kolmandatesse riikidesse.
    Ühelt poolt suurenev soov muuta kaubavahetustingimusi WTOs, teisalt ELi laienemine võivad viiagi seniste poliitikate revideerimisele. Küsimus on vaid ? millal?
    Praegu räägivad nii peaminister kui välisminister valdavalt ainult piimakvoodist, põllumajandusminister ka suuremast teravilja baassaagikusest ning suurematest veisekasvatuse toetustest. Euroopa Komisjon omalt poolt on andnud mõista, et korralike argumentide korral vaadatakse meie kvoodid üle, ent räägivad nemadki eelkõige piimakvoodist. EK ei suuda ilmselt vastu seista kõikide kandidaatriikide survele ning esialgu võibki suurendada mõningaid kvoote, et laienemine üldse toimuks. Et EL selle tulemusel WTOs tugevneks, siis ilmselt arvestusega, et lähiaastail ühtne põllumajanduspoliitika reformitakse ja korrigeeritakse ka kvoote.
    Kui valitsus jätkab senise rõhuasetustega ? st põhiliselt piimakvoodi, vähemjõuliselt teravilja baassaagikuse ja veisekasvatuse toetuste nõudmisega, üldse pole aga kuulda nt lamba-, lina- või kartulitärklise kvoodi eest seismisest ?, siis juhtubki nii, et saame suurema piimakvoodi, pisut suurendatakse teraviljakasvatuse ja veiseliha tootmise võimalusi, kuid ikkagi on oht jääda alla sisetarbe piiri. Lambakasvatuse tulevik on kvoodi suuruse mõttes suhteliselt perspektiivitu, rääkimata kartulitärklise tootmise arendamisest või suhkrupeedi kasvatamise taasalustamisest.
    Kui aga kogu kvoodimajandus ringi vaadatakse ja just piimakvooti ähvardab likvideerimine, siis oleme mõne aastaga olukorra ees, kus me suuremast piimakvoodist ei võida midagi ning muus osas turu laienemise asemel kaotame osa siseturust.
    Kogu liitumisjärgse perioodi elu- ja surmaküsimus põllumajandusele on hoopis üleminekuperioodi pikkus ELi ühtse põllumajanduspoliitika meetmetele. Otsetoetuste maksmise osas leppisid liikmesriigid 24. oktoobril Brüsselis kokku, et üleminekuaeg täieliku ühtlustumiseni on 10 aastat. Jääb mulje, et tegelikult püütigi meid suruda 10aastasesse raamistikku, millele on tulevikus alati hea vihjata. Ka siis, kui põllumajanduspoliitikat reformitakse.
    Täna mõistame, et meil pole aastani 2006 muud teha, kui nõustuda vähendatud toetustega, sest meil pole olnud võimalik kaasa rääkida kehtiva eelarve koostamises. 2007 algab uus eelarveperiood ning me ise oleme ELi eelarveprotsessis osalised, ja siis ei ole enam mingit põhjendust, miks peaksime veel seitse aastat erinevate tingimuste järgi elama. Eestil on veel võimalus muuta oma rõhuasetust põllumajanduspeatüki läbirääkimistel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA aktsiaturg rallis Powelli kõne peale
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.