Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektripaigaldise korraline tehniline kontroll on omanikult raha väljapressimine

    Keegi ei eita, et elektriseade peab korras olema, kuid kohustused ja karistused, mida majandusministeerium maja-, korteri- ja firmaomanikule paneb, ületavad igasuguse piiri. Omanikku on hea trahvida ja karistada ? teda on hea kätte saada.
    Elektriohutusseaduse tähenduses on elektriseade elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või elektritarvik. Elektrist tuleneva elektriohu järgi kuuluvad elektrivõrgud teise liigi elektripaigaldiste hulka, mille korralise tehnilise kontrolli tähtaeg lõppes 1. jaanuaril 2001. Arusaamatu on, miks enamuses 100 riigiosalusega majandusministeeriumi haldusalasse kuuluvatel Eesti Energia võrguettevõtetel on kohustuslik tehniline korraline kontroll tegemata, kuigi tähtaeg on ammu möödas. Tundub, et Eesti Energia on väljaspool seadust. Samal ajal nõutakse omanikult elektripaigaldiste kohustusliku tehnilise korralise kontrolli protseduuri kiiret teostamist.
    Praegu on elektrijaotusvõrgud väga kehvas seisus, mistõt-tu võivad lõpptarbija elektripai-galdiste kontrollmõõtmised ja -katsetused mitte vastata EOSi alusel kehtestatud normidele ka maja siseelektripaigaldiste korrasoleku korral. Ei ole harvad juhtumid, kus vähegi suurem tuuleiil viib kümneid alajaamu korraga rivist välja ja jätab sadu tarbijaid vooluta. Elektrivõrkude ?korrasolekut? on saanud enamik elektritarbijaid omal nahal tunda, kui rivist lähevad välja külmikud, pumbad, arvutid jne. Taolisi elektrikahjustusi on olnud nii vanades kui uutes elektripaigaldistes. Mõned maamajad on jäänud aastateks vooluta. Seaduskuulekas omanik jääbki niisuguse võrguettevõtte korral kohustuslikke kontrollmõõtmisi tegema ja kontrollijaile raha maksma, sest nõutavate hindamistulemusteni ei jõutagi.
    Tehnilise järelevalve inspektsioonil tuleks EOSi nõuete kohaselt alustada kõigepealt Eesti Energia 0,4?15kV jaotusvõrgus elektripaigaldise kohustusliku korralise kontrolli läbiviimisest. Enne seda on mõttetu eramutes, korterites, firmades korralist kontrolli teha. Võrkude liinide nõuetega vastavusse viimine nõuab raha ja aega.
    EOS on välja töötatud omanikelt raha väljapressimise eesmärgil. Kuna eramud ja korteriühistud on eraomandus, siis on riigi sätestatud elektripaigaldiste kohustuslikus korras tasuline tehniline korraline kontroll eravalduses vastuolus põhiseaduse § 33-ga. Pealegi on elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli ja elektripaigal-dise kasutuselevõtu eelneva tehnilise kontrolli aruanded nii keerulised, et ei ütle omanikule mitte midagi. Nähtavasti see statistiline ?teaduslik töö?, mis on arusaadav vaid kontrollijale, viibki omaniku rahakoti tühjaks.
    Kontrollimise tähtaja edasilükkamine aastaks on ainult valimiseelne inimestele puru silma ajamine. Kontrollimine kestab aastaid ja seda peaks riik tegema omanikule tasuta.
    Autor: Jüri Laurson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tanklates langes bensiini hind kuu ajaga 9% Naftahind -22%
Maailmaturul toimunud naftahinna langus on jõudnud ettevaatlikult ja osaliselt ka tanklatesse.
Maailmaturul toimunud naftahinna langus on jõudnud ettevaatlikult ja osaliselt ka tanklatesse.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Analüütikud prognoosivad Euroopa aktsiatele järgmiseks aastaks viletsust
Euroopa aktsiaid koondavalt indeksilt Stoxx Europe 600 oodatakse järgmisel aastal vähem kui 2protsendist kasvu.
Euroopa aktsiaid koondavalt indeksilt Stoxx Europe 600 oodatakse järgmisel aastal vähem kui 2protsendist kasvu.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Eelarve läheb riigikogus kolmandale lugemisele
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.

Olulisemad lood

Läti tõmbas majandusprognoosi allapoole
Läti rahandusministeerium vähendas selle aasta sisemajanduse koguprodukti kasvu 1,6 protsendini ja ennustab järgmiseks aastaks 0,6 protsendi suurust langust.
Läti rahandusministeerium vähendas selle aasta sisemajanduse koguprodukti kasvu 1,6 protsendini ja ennustab järgmiseks aastaks 0,6 protsendi suurust langust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.