Varajane talv rõõmustab lihatootjaid

?Suvi oli pikk ja talv tuli varakult,? lausus Rakvere Lihakombinaadi finantsjuht Janek Oblikas. ?See aasta on väga hästi läinud, müük on märkimisväärselt kasvanud, kuid kõige tähtsam periood on veel ees,? ütles Oblikas, viidates jõuludele.

Rakvere Lihakombinaat alustas jõulutoodete müügiga juba septembris ning kõik uued tooted on juba lettidele paisatud. ?No eestlase põhiline jõulutoit on ju verivorst ja ega sellega midagi enam palju ette võtta ei saa,? rääkis Oblikas. Kõik lihatootjad pakuvad erineva kuju ning pikkusega verivorste, osa on teravama, teised mahedama maitsega. Oktoobris müüdi Rakvere verivorste kokku ca 80 000 kilo ehk 50 rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tänase päeva seisuga on kokku müüdud ligi 1,3 miljonit verivorsti, mis tähendab, et iga Eesti elanik on enne jõulupühi ära söönud vähemalt ühe verivorsti.

Esimene poolaasta lõppes Rakvere Lihakombinaadi Grupile ligi viiendiku võrra kasvanud müügi mahuga kolmes Balti riigis. Müügi mahu kasv on parandanud Balti riikides grupi turupositsiooni ja suurendanud esimese poolaasta käibe 589 miljoni kroonini. Netokäive kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 19 protsenti. Käibe kasvu juures vähenes Rakvere Lihakombinaadi Grupi kasum 24 protsenti, 37 miljonilt 28 miljonile kroonile.

Aastalõpu müügiprognoosidest pidas Oblikas rääkimist liiga varaseks. Tema sõnul on võimaldanud eestimaise sealiha hinna langus müüa odavamalt ka lihakombinaadi põhitooteid, nagu Lastevorst ning Juustuviiner. Hind on kilo kohta võrreldes mullu sama ajaga langenud 2?3 krooni.

Ka väiksemad lihatööstused on aastaga rahul. ?Kuna tarbijaid pole juurde tulnud, siis ilmselt inimesed sõid rohkem,? ütles Tartumaal asuva ASi Lihameister tegevdirektor Rein Visk. Vorstijuppe osteti küll vähem, kuid see-eest suurenes tunduvalt grilltoodete tarbimine. Uute toodetega enam sel aastal välja ei jõua tulla, sest edasimüüjatega on kokkulepped jõuluperioodiks juba septembris-oktoobris ära sõlmitud. Ka Visk märkis, et jõulude müügihitiks saab kindlasti olema verivorst.

Selle aasta käive tuleb Viski sõnul kindlasti mullusest suurem. Oodatavalt kuni 20 protsenti. Möödunud aastal teenis lihatööstus kasumit 15 miljonit krooni. Tänavu loodetakse kasumit saada 5?7 protsenti käibest, mis on väikese lihatööstuse kohta päris hea tulemus. Suurematel jääb see tavaliselt 10 protsendi kanti.

Nõo Lihatööstuse veretoodete müük kasvas septembris ja oktoobris hüppeliselt. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga keskmiselt 170 protsenti. Müüki alustati samuti septembris ning juba esimese nädala müük ületas eelmist aastat 230 protsendi võrra.

?Viimase kahe kuu veretoodete müügitrend on meile positiivne üllatus. Kui varem alustasid tarbijad veretoodete ostmist novembris, siis käesoleval aastal on huvi selgelt tuntav juba alates septembrist,? ütles Nõo Lihatööstuse müügidirektor Toivo Kreen.