Korgitser viiv viimase takistuse enne naudingut

Põhilise osa ASi Infast Oil juhatuse esimehe Aleksandr Pototski kogust moodustava korgitserid. Ära ei viska ta ka väärt veinide korke ja pudeleid. Paar-kolm aastat korgitsere kogunud Pototski peab oma kollektsiooni veel suhteliselt väikeseks, kuid siiski on ligi sajast seadeldiselt koosnevas kogus nii professionaalsetele sommeljeedele mõeldud korgitsere kui ka kodus kasutatavaid, nii saja aasta vanuseid kui ka kaasaegseid, nii minimalistliku stiiliga kui ka dekoratiivseid veiniavajaid.

Lihtsad puurikujulised korgitserid on mõeldud elastsete ja värskete korkide eemaldamiseks. Eliitveinide avamiseks on aga professionaalidele mõeldud korgitserid, kus seasabakujulisel keermestikul ei tohi olla üle viie sammu, mis peab olema libedast materjalist ning soovitavalt korki sisenemist soodustava vaoga. Õigel korgitseril on korgi väljatõmbamist hõlbustav kangimehhanism, kuna kork võib olla nii kõvasti kinni, et selle kättesaamiseks on vaja rakendada kuni 50 kg jõudu. Samuti on õigel korgitseril küljes nuga ümbrispaberi lõikamiseks ning korgitser on mõnusasti kokku pandav.

Oma korgitserikogu rosinaks peab Pototski 19. sajandi lõpus Saksamaal toodetud avajat ?Lady?s Legs?, kus kangimehhanismis kasutatavad haarad on naisterahva jalgade kujulised. See on ühtlasi ka kõige kallimalt soetatud korgitser Pototski kogus ? tuntud disainiga toote eest tuli välja käia 3500 Eesti krooni. Tähelepanuväärne on ka laua külge kinnitatav ameeriklaste väljamõeldud korgitser, mida kasutati baarides. Selle soetas kogu omanik ca 2000 krooni eest.

?Meil ei osata vanade asjade väärtust hinnata,? kommenteerib Pototski korgitseride hindu Eesti antikvariaatides. ?Maailmas on vana korgitseri keskmine hind 200?300 dollarit, mul on enamik muretsetud 200?300 krooni eest.? Samas on Pototski sõnul ka meil paari-kolme aastaga hinnad antikvariaatides mitmekordistunud. ?Kui kolm aastat tagasi maksis lihtne puurikujuline korgitser antikvariaadis 90 krooni, siis nüüd on tavapärane, et ühe pudeliavaja eest tuleb välja käia 200?300 krooni.?

Paari-kolme aastaga on oluliselt muutunud ka valik. ?Kes praegu korgitseride kogumisega tahab alustada, seda ootavad ees rasked ajad, sest antikvariaadid on tühjad,? sõnab Pototski. ?Veinikultuur areneb ja huvi korgitseride vastu suureneb.? Vanakraamikaupmehed siiski kinnitavat, et meie antikvariaatides on põhilised ostjad soomlased.

Suurt ajakulu Pototski hobi ei võta. ?Käin palju komandeeringus ? seal ikka leian tunnikese, et antikvariaadist läbi käia,? nendib Pototski. Vahel osavad tema hobiga kursis olevad koostööpartnerid ise mõne vana korgitseri Pototski jaoks ära, mõnikord ütlevad kaupmehele, et sel päeval saabub huviline ja hoitagu tema jaoks põnevat kraami. Pototski eksponeerib oma korgitsere kodusesse veinikeldrisse paigaldatud vitriinis.

Korgist korgid olid kasutusel juba antiikajal Vana-Kreekas ja -Roomas, kus nendega suleti amforaid. Vahepeal vajusid need aga unustusehõlma, kuna arvati, et korgist kork rikub veini maitset. Uuesti hakati korgist korke kasutama 17. sajandil ? algselt ?ampuse turustamisel. Tänapäeval on põhiline korgitootja Portugal, kust tuleb üle 50 korkidest. Põhiline korgimaterjal on üks tammeliik, mida kõige rohkem kasvab Portugali ja Hispaania piiril.

Esimene korgitser patenteeriti 1795. aastal Inglismaal, kes oli sel ajal põhiline veini importija ja turustaja. Järgmise saja aasta jooksul patenteeriti Inglismaal ca 350 erinevat korgitseri. Ameerikas patenteeriti selle aja jooksul ca 250 korgitseritüüpi. Peale selle tegelesid korgitseride tootmisega aktiivselt Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja mingil määral ka Hispaania. Allikas: Aleksandr Pototski