Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omavalitsused saavad suurema otsustusõiguse detailplaneeringute üle
Eile Riigikogus vastu võetud planeerimisseadus annab omavalitsustele ja keskkonnainspektsioonile suuremaid õigusi.
Eile võttis Riigikogu vastu planeerimisseaduse, mis võrreldes senikehtiva planeerimis- ja ehitusseadusega annab detailplaneeringute menetlemisel kohalikele omavalitsustele suurema otsustusõiguse selle üle, millistel juhtudel detailplaneeringu koostamine on vajalik ning millises mahus planeeringut avalikustada.
Keskkonnaministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Jüri Lassi sõnul oli senises seaduses detailplaneeringute koostamise kohustus enamuse arvates liiga karm ning menetlemine lihtsate detailplaneeringute puhul liiga keeruline ja aeganõudev.
Keskkonnaministeeriumi ettepanekul liideti planeerimisseaduse rakendusossa viimasel minutil keskkonnajärelevalve seaduse muudatus, mis annab keskkonnainspektsioonile õiguse sundlammutada omavolilisi ehitisi looduskaitse alla võetud maa-alal ning rannal ja kaldal.
Senise seaduse kohaselt võib sundlammutamist korraldada ainult kohalik omavalitsus, kes enamusel juhtudel püüab seda aga mitte teha. Samas on viimastel aastatel järjest sagenenud omavoliline ehitamine kaitsealadele ning rannale ja kaldale ilmselt just seetõttu, et omavolilisi ehitisi ei ole lammutatud.
'Seni jäid keskkonnajärelevalveorganid lihtsalt narriks ning ei saanud muud kui ettekirjutusi omavolitsejale teha. Kohalik omavalitsus ehitiste kallale ei läinud, öeldes, kuidas sa lähed oma valla inimese, kelleks mõnigi kord kahjuks valla suurim ettevõtja, suvilat või elamut lammutama. Keskkonnainspektsioonil kui kohaliku eluga mitteseotud organil on lammutamist läbi viia märksa lihtsam,' ütles Lass.
Seaduses on ka üks põhimõtteline muudatus, mis puudutab riiklikult tähtsate ehitiste - üleriigilise tähtsusega kaitseväepolügoon, üleriigilise tähtsusega sõjaväelennuväli, rahvusvaheline tsiviillennuväli, elektrijaam, mille energiatoodang ületab 1/3 riigi elektritarbimisest, üleriigiline ohtlike jäätmete lõppladestuspaik, üleriigiline radioaktiivsete jäätmete hoidla ja üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega sadam rajamist.
Kui ükski kohalik omavalitsus ei ole nõus sellist objekti oma territooriumile paigutama, siis annab uus seadus valitsusele varem ettevalmistatud asukoha ettepanekute alusel õiguse otsustada vastu kohaliku omavalitsuse tahtmist, millisesse asukohta objekt tuleb. Sellisel puhul ei koosta vastava objekti lõpliku asukoha üldplaneeringut mitte kohalik omavalitsus nagu tavaliselt, vaid maavalitsus. Eelnõu koostamise käigus loodeti siiski, et seda võimalust kunagi kasutada ei tuleks ning et omavalitsused sunnile koostööd eelistavad.
Planeerimisseadus jõustub 1. jaanuaril 2003.