Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsused saavad suurema otsustusõiguse detailplaneeringute üle

    Eile Riigikogus vastu võetud planeerimisseadus annab omavalitsustele ja keskkonnainspektsioonile suuremaid õigusi.

    Eile võttis Riigikogu vastu planeerimisseaduse, mis võrreldes senikehtiva planeerimis- ja ehitusseadusega annab detailplaneeringute menetlemisel kohalikele omavalitsustele suurema otsustusõiguse selle üle, millistel juhtudel detailplaneeringu koostamine on vajalik ning millises mahus planeeringut avalikustada.
    Keskkonnaministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Jüri Lassi sõnul oli senises seaduses detailplaneeringute koostamise kohustus enamuse arvates liiga karm ning menetlemine lihtsate detailplaneeringute puhul liiga keeruline ja aeganõudev.
    Keskkonnaministeeriumi ettepanekul liideti planeerimisseaduse rakendusossa viimasel minutil keskkonnajärelevalve seaduse muudatus, mis annab keskkonnainspektsioonile õiguse sundlammutada omavolilisi ehitisi looduskaitse alla võetud maa-alal ning rannal ja kaldal.
    Senise seaduse kohaselt võib sundlammutamist korraldada ainult kohalik omavalitsus, kes enamusel juhtudel püüab seda aga mitte teha. Samas on viimastel aastatel järjest sagenenud omavoliline ehitamine kaitsealadele ning rannale ja kaldale ilmselt just seetõttu, et omavolilisi ehitisi ei ole lammutatud.
    'Seni jäid keskkonnajärelevalveorganid lihtsalt narriks ning ei saanud muud kui ettekirjutusi omavolitsejale teha. Kohalik omavalitsus ehitiste kallale ei läinud, öeldes, kuidas sa lähed oma valla inimese, kelleks mõnigi kord kahjuks valla suurim ettevõtja, suvilat või elamut lammutama. Keskkonnainspektsioonil kui kohaliku eluga mitteseotud organil on lammutamist läbi viia märksa lihtsam,' ütles Lass.
    Seaduses on ka üks põhimõtteline muudatus, mis puudutab riiklikult tähtsate ehitiste - üleriigilise tähtsusega kaitseväepolügoon, üleriigilise tähtsusega sõjaväelennuväli, rahvusvaheline tsiviillennuväli, elektrijaam, mille energiatoodang ületab 1/3 riigi elektritarbimisest, üleriigiline ohtlike jäätmete lõppladestuspaik, üleriigiline radioaktiivsete jäätmete hoidla ja üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega sadam rajamist.
    Kui ükski kohalik omavalitsus ei ole nõus sellist objekti oma territooriumile paigutama, siis annab uus seadus valitsusele varem ettevalmistatud asukoha ettepanekute alusel õiguse otsustada vastu kohaliku omavalitsuse tahtmist, millisesse asukohta objekt tuleb. Sellisel puhul ei koosta vastava objekti lõpliku asukoha üldplaneeringut mitte kohalik omavalitsus nagu tavaliselt, vaid maavalitsus. Eelnõu koostamise käigus loodeti siiski, et seda võimalust kunagi kasutada ei tuleks ning et omavalitsused sunnile koostööd eelistavad.
    Planeerimisseadus jõustub 1. jaanuaril 2003.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.