Mutanteestlase neljas element ? tulivesi

Inimene sõltub õhust, veest ja toidust. Eurooplane pole nendeta võimeline funktsioneerima. Eestlane hakkab bioloogiliselt üha sagedamini sõltuma ka keemilisest ühendist etanool.

25 000 eestlase maksas ja ajus on juba toimunud pöördumatud muundumised. Mutanteestlasel on raske enam kui ööpäeva funktsioneerida seda keemilist ühendit neljanda elemendina oma ajule peale kallamata. Lisaks arvata 15 000 puhul on bioloogiline muundumine erinevates mürgistumisastmetes. Nemad suudavad neljanda elemendi ajudesse valamiseta funktsioneerida vaevu mõned päevad. Taasiseseisvunud Eestis on rahvuse bioloogilisele hävinemisele suundunud varjatud (tulnukate juhitavas??) invasioonis suudetud elavjõudu hävitada arvukamalt kui Vabadussõja veristes lahingutes kokku.

Kui 2003. a suudame alkoholiaktsiisiga koguda 1 miljard krooni, tuleb aastaks 2033 maksta selle rahva terviselt laenatud summa eest tagasi 8 miljardit krooni. Kõrge laenuprotsent.

Valitsusi veab alt soov saada kohe ja kiiresti kätte piisavalt raha riigi edendamiseks. See on alkoholi müügi poliitika, kus rahva tervisest häbelikult vaikitakse.

Mart Laar ja Eiki Nestor lubasid Riigikogu saalis raamatus ?Eesti alkoholipoliitika? avalikustada (iga oma valitsemisaasta kohta eraldi) Eesti riigi alkoholist saadud rahalise tulu kroonides ning alkoholist tingitud kahjud kroonides. Võrdlemiseks. Kuulsin, et valminud tõepoolest esialgne ülevaade. Arvud olnud sedavõrd jubedad, et antud käsk ? takistamaks ?ebatervete meeleolude levimiseks alkoholimüügi kahjulikkusest?, mitte mingil juhul lubada sellise statistika kokkupanemist. Tänini on raamat ilmumata.

Möödunud nädalal peaaegu Riigikogu saali jõudnud vaidlus ööpäevase õllemüügi taastamisest putkades (kui esmatähtsates tankimisjaamades) tuhandete bioloogiliselt muundunud Eesti elanike elushoidmiseks leidis üllatavalt laia kõlapinna. Bioloogiliselt veel muundumata eestlaste hulgas tõstatus kolm küsimust:

1. Miks varjatakse inimeste eest statistilisi andmeid, mis võimaldaksid võrrelda, kui palju laekus aastail 1999, 2000 ja 2001 riigile alkoholimüügist raha ja kui palju kulus Eesti riigil raha alkoholi otseste kahjude korvamiseks?

2. Miks ei ole ikkagi tänini Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena arutatud, kas Eestile on prioriteetne müüa oma rahvale võimalikult palju alkoholi raha hankimiseks või tuleb püüda rahva tervise huvides seda müüki pidurdada?

3. Kas alkoholipoliitika arutelu on tõesti takistanud need, kes on veendunud, et eestlased on bioloogiliselt juba sedavõrd muundunud, et nad ei olegi võimelised funktsioneerima ilma alkoholita?

Väidetavalt on just seetõttu ka Riigikogu puhvetis alati müügil õlu ja muud alkohoolsed joogid, et leiduvat siiski riigikogujaid, kelle ajud aeg-ajalt lähevad töö ajal rikki ja vajavat esmaabina sedamaid neljanda elemendiga ülevalamist.