Tallinna linnavalitsejate üksmeel mõraneb

Koostöö Reformierakonnaga pole Keskerakonnale enam määrava tähtsusega, sest Tallinnas ei kõiguta Keskerakonda miski tänu arvulisele ülekaalule volikogus.

Tuleva aasta Tallinna eelarves pole Reformierakonnale sõnaõigust jäetud. Eelarve üldine maht on sisuliselt sama mis tänavu, kuid investeeringud on vähenenud 300 miljoni krooni võrra. Kokkuhoid tuleb reformierakondlike abilinnapeade haldusalast.

Reformierakondlasest abilinnapea Toivo Ninnas liigutab tuleval aastal 4 miljonit krooni. ?Raha kulub uuringute tellimiseks,? ütles Ninnas. Enne kohalike omavalitsuste valimisi käsutas ta 232 miljoni krooni investeerimist.

Tallinna koalitsiooni moodustamise läbirääkimistel jäi Ninnas ilma rahast ja haldusalast. Teede ja transpordiga hakkab tegelema keskerakondlik abilinnapea Vladimir Panov.

132 miljonit krooni on vähenenud investeeringud haridust kureeriva reformierakondliku abilinnapea Rein Langi haldusalas.

Seevastu maksab linn sotsiaaltoetusi 63 miljoni krooni eest pensionäridele, peredele kolmanda lapse sündides, teise lapse kooli minnes, üliõpilasvanematele lapse sündides.

Reformierakonna Tallinna poliitikud tahavad võimul olla. ?On loogiline, et Reformierakond tahab Tallinna koalitsiooni suhtes otsuste tegemisel Riigikogu valimistulemused ära oodata,? ütles politoloog Rein Toomla.

Kõrvalseisjad näevad Reformierakonnas põlvkondade konflikti, kus vanad liberaalid vastanduvad noortele kohalike omavalitsuste poliitikutele.

Arvamusküsitlustes meeldivad tallinlastele nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna munitsipaalpoliitikud. Nõmme linnaosa vanem, reformierakondlane Urmas Paet sai oma linnaosast piisavaltd hääli, et saada valitud isikumandaadiga.

Riigi tasandi poliitikutel kohalike omavalitsuste valimistel märkimisväärselt hästi ei läinud.

Reformierakonna esimees, peaminister Siim Kallas kohtus läinud nädalal Mõõdukate ja Isamaaliidu juhtivate poliitikutega, et arutada erakondade koostööd ja ehk isegi ühinemist.

Isamaaliidu liider Mart Laar ütles eile Eesti Päevaleht Online?ile, et ühinemine pole halb mõte. Mõõdukad pole koostöösoovis päris kindlad.

Paremerakondade liitumine võiks vähendada Keskerakonna valimisedu. Keskerakonna kohtade arvu Riigikogus suurendaks see, kui valimistel oleks mitu valimiskünnisest alla jäävat erakonda ja hulk tühja läinud valijate hääli.

Pingestunud on Keskerakonna ja Reformierakonna suhted riigieelarvega tegeledes. Peaminister Siim Kallas saatis reedel haridusminister Mailis Rannale kirja, milles rõhutas, et lahendust vajavad haridusinvesteeringud. Koolide ehitusraha on tuleva aasta eelarves suundumas valdadesse ja linnadesse, mille eesotsas on keskerakondlased.

Üles on kerkinud ka teisi erimeelsusi, näiteks põllumajandusminister Jaanus Marrandi ja peaminister Siim Kallase vahel. Peaministrile tuli üllatusena Marrandi väide, et eriolukorra väljakuulutamine piimandussektoris oli peaministri idee.

Koalitsioon pole leidnud mõlemale poolele vastuvõetavat riigikontrolöri kandidaati.

Toomla hinnangul pole põhjust arvata, et Reformierakond võtaks ette äkilisi samme enne valimisi või plaaniks koalitsioonist lahkumist. ?Mõlemad erakonnad töötavad valimisedu nimel, kuid praegu nad ei tööta teineteise vastu,? ütles ta.