41 maali pikalt loometeelt

Ainsas Eva Cederströmi elust ja loomingust avaldatud monograafias on üks otsustavaks saanud eksitus.

Esimene Eestis II maailmasõja järel korraldatud soome kunsti ülevaatenäituse (1968) toimumispaigana on seal kirjas Tallinna asemel Tartu. ?See mõjub otsekui ahvatlus meistri looming tõepoolest Tartu tuua. Nüüd on unistuslikult eksitav mõte teoks tehtud ja siin avaneb põnev võimalus võrrelda ühe peenema Soome koloristi maale meie ?Pallase? toitvast pinnasest kasvanud traditsiooniga,? kirjutab näitust tutvustavas bukletis kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets.

?Soome kriitika on pidanud Eva Cederströmi eelkõige sinise maalijaks. Aga nii nagu inimene ei ela üksnes leivast, ei ela maalija Cederström üksnes sinisest. Tema palett on hoopis küllasem,? jätkab Enn Lillemets.

Eva Cederström alustas kunstiõpinguid Viiburi Kunstisõprade Joonistuskoolis aastail 1931?1933, jätkas 1933?1937 Soome Kunstiühingu Joonistuskoolis (Ateneumis), kus tema peamine juhendaja oli William Lönnberg, kes seadis maalis kesksele kohale tasakaalustatud värvijõu ja vormiküsimused. Näitustel hakkas Cederström esinema 1938. aastal ja esimene isiknäitus toimus 1943. Ta täiendas end Pariisi vabaakadeemiais 1951. aastal ja järgneval kümnendil toimub Eva Cederströmi maaliline avanemine. ?Punased, rohelised ja kollased dissonantsid ja kooskõlad panevad põhjaliku sinisestuudiumi proovile Ja sinine elab kogu ulatuses külmadest toonidest soojadeni. Kubismi pärandi sünteesimine lisab õhku ja ruumi,? selgitab Lillemets.

Tartu näitus annab sissevaateid Eva Cederströmi loomingusse kuue aastakümne jooksul ja on esimene taoline ülevaade armastatud koloristi lahkumise järel. Et see toimub Tartus, on sündmus Eesti, aga ka Põhjamaade kunstielus üldse.

Autor: Tiina Kolk