Talvel Eestimaal

Endla looduskaitsealal asub järv, mis öösiti inimestel magada ei lase. Talvel on suisa võimatu järve kaldal asuvas majakeses ööbida, sest järv laulab täiel häälel. On need siis soogaasid, mis jää all ringi vuhisevad; pinges oleva jää murdumine või hoopis järvevana, kellel kõht lahti ? seda ei suutnud välja uurida. Ent kõhedust tekitav on seista öösel jää peal, kui jalge alt miski ?woooohhh? läbi vihiseb ja terve järvepind väriseb. Hääl on nii tugev, et seda kuuleb kilomeetrite kauguselegi ja tihtipeale ka päevasel ajal.

Kaunid on päikeseloojangud Endla järve kaldail. Eriti ilus on neid jälgida kaldal kõrguva torni tipust ? juhul kui muidugi jätkub julgust kõikuva ja poollagunenud ehitise tippu tõusta. Värvide mäng jääl ning taevas on võrratu elamus, eriti kui seda veel kuusirp täiendab.

Endla järv on kalameeste seas populaarne, neid võib päevasel ajal tihti järvel näha. Mitte väga kaugel järvest asub Endla looduskaitseala keskus.

Matkarada ise on suhteliselt igav, kui välja arvata üks tõeliselt kaunis koht rajal ? Endla soo, kus matkaja hing puhkab ja rahu saab.

Kaunis koht matkamiseks on Tudu raba Lääne- ja Ida-Virumaa piiril. Soojärve kaldal seisab õdus palkmaja koos saunaga, mis igaühele avatud.

Piirkond oli üldsusele teadmata kuni 2001. aasta augustini, mil augustitormid sealkandis laastamistööd alustasid. Tormide jälgi on praegugi kõikjal näha. Tegelikult ei kao need veel aastakümneid, sest tuuled hävitasid kümnete ja kümnete ruutkilomeetrite jagu metsa. Seal, kus vohas varem põlislaas, on nüüd silmapiirini ulatuv lage väli.

Ent õnneks ei laastanud tormid majakese ümbrust märkimisväärselt ning seal on endiselt hubane ööbida. Pärast matka võib käia saunas. Valmistatud vaid kohapeal leiduvast materjalist ning asudes eemal igasugusest asustusest, on Tudu saun lihtsalt võrratu!

Kui nahk kuum, on paras aeg sulpsatada järve raiutud jääauku. Enne tuleb loomulikult kontrollida, ega vahepeal jääkirme veepinnale tekkinud pole. See jätaks valusa mälestuse mitmeks päevaks.

Külm vesi ja krõbe tuul jahutavad keha just parajalt, et tagasi lavale ronides mõnust puhkida. Ka terviseprobleemid ja külmetus, mis sauna minekuni vaevasid, on seejärel nagu käega pühitud.

Pärast sauna on mõnus majakeses laua ääres istuda ning varahommikuni vestelda. Kes aga magada tahab, sellele on lavatsid seina ääres, kokku umbes 15 inimesele.

Ööbimine Piusa koobastes on elamus omaette. Kottpime, püsivalt jahe temperatuur, segased labürindid, möödavihisevad nahkhiired. Juba mööda lõputuid käike ekseldes tuleb kõhedus peale, vähimgi krõpsatus naaberkäikudest ajab hirmujudinad nahale.

Koobastes ööbimiseks tuleb teha ettevalmistusi põhjalikumalt. Kõigepealt on vaja piisavalt sooja riietust ning sooja magamiskotti, sest koobaste temperatuur püsib +5 kraadi ringis aasta läbi. Ka tuleb mõelda valgustuse peale ? kui taskulambi patareid tühjaks saavad ning küünlad lõppevad, siis on olukord juba keeruline. Kõige põnevam on aga seigelda mööda koopaid tõrvikutega, mis heidavad värelevat valgust vaid lähimatesse nurkadesse.

Piusal leiab palju eri tüüpi koopaid, mis pärit eri kaevandusaegadest. Osa kõrged ja avarad, teised madalad ning segadusse ajava süsteemiga, kolmandad varingukohti täis pikitud. Et kõiki neid läbi käia, tuleb varuda nii aega kui ka kannatust, igav seal igal juhul ei hakka.

Huvitavaid kohti leiab Kagu-Eestist. Sellesse piirkonda on Eestis enim matkamajasid püstitatud, mistõttu ööbimiskohaga probleemi küll tekkida ei tohiks.

Ilus on Vällamäe matkamaja lumiste metsade ning kõrgete nõlvade jalamil. Sealgi on saun kohe kõrval, ent järve asemel tuleb jääauguna kasutada allikat. Majja endasse mahub magama umbes 15 inimest, kuid võimalik on ööbida ka sauna eesruumis ja maja pööningul.

Vällamäe teeb huvitavaks samas asuv suusarada, mis kohati väga järsuks muutub. Ka suvel tasub suusarada läbi kõndida ? matkarajana on see võrratu. Vällamägi ise on jalamilt tippu mõõdetuna Eesti kõrgeim mägi.

Kaugele ei jää Suur Munamägi ning paljud teised huvitavad kohad. Kuid talvel tuleb autoga sõites olla ettevaatlik, sest Kagu-Eesti teed pole sel aastaajal sõitmiseks mõeldud. Raske on teha vahet jäätunud jõel ning autoteel ? seetõttu näeb talvisel ajal seal tihti masinaid teeäärses võsas abi ootamas. Kagu-Eestisse minek tasub end igatpidi ära ? sealt leiab Eesti kõrgeimad liivakivipaljandid Härmamüüril, Vastseliina linnuse, Piusa ürgoru, metsavendade punkrid, kõrgeima korstnaga sauna ja palju muid huvitavaid kohti.