• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Abi ettevõttele Eesti riigilt

    Näitena võib tuua Soome, kus juba aastakümneid on riigi osakaal uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamisel suur. Iirimaal on viimasel viiel aastal üheks prioriteediks väikeettevõtluses efektiivsuse kasv, mis saavutati erinevate juhtimis- ja tootmisalaste kvaliteediprogrammide abil.
    Riigi majandusarengust ja visioonist, kuhu tahetakse jõuda, oleneb, mis laadi toetust ja millisele ettevõtete grupile riik toetuse suunab.
    Nii Euroopa Liidus kui ka Eestis on toetus mõeldud peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eestis defineeritakse avalikus sektoris väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid sarnaselt Euroopa Liidu riikidega ehk nende all mõeldakse alla 250 töötajaga ettevõtet, kelle käive ei ületa 625 miljonit Eesti krooni aastas ja bilansimaht on alla 420 miljoni Eesti krooni, niisiis ligi 100 Eesti ettevõtetest. Kuna riik on loonud programmid erinevas arengufaasis olevatele ettevõtetele, tuleks ettevõttel endal alati täpselt tutvuda, kellele toetus on suunatud.
    Mida ja keda toetab Eesti riik? Puutudes oma igapäevatöös kokku erinevate ettevõtetega, võin välja tuua kolm enim küsitud küsimust: mida toetab riik ehk millist abi saab ettevõtja; kust seda abi täpselt saab ja mida selleks teha. Keeruliseks teeb ettevõtja jaoks olukorra veel see, et üha enam ja enam räägitakse ajakirjanduses Euroopa Liidu struktuurfondidest tulevast toetusest, Pharest, ISPAst jms.
    Toetuste skaala Eestis on väga lai, alustades stardiabist ja lõpetades infrastruktuuri arendamise toetusega. Vahepeale jääb näiteks ute- ja kitsekasvatamise toetus, praktikatoetus jne. Kokku on erinevaid toetusi 30 ringis, lisaks sellele ekspordigarantiid ja erinevad laenud, mis suunatud kas innovaatilistele ettevõtetele või siis põllumajandus- ja maapiirkonna ettevõtetele.
    Alustav ettevõte. Väikese riigi seisukohalt on tähtis, et suureneks ettevõtete ja ettevõtlike inimeste arv. Alustaval või mitte rohkem kui kaks aastat tegutsenud ettevõttel või füüsilisest isikust ettevõtjal on võimalik küsida stardiabi ja seda 100 000 krooni ulatuses.
    Tegemist on ettevõtte jaoks tagastamatu toetusega. Selle toetuse saamiseks tuleb pöörduda oma maakonna ettevõtluskeskuse poole, kes aitab vormistada taotlusdokumendid. Harjumaa ja Tallinna ettevõtteid toetab Tallinna linna ettevõtlusamet. Sel aastal on Eestis kokku toetatud ligi sadat alustavat ettevõtjat.
    Koolitus. Koolitustoetus on üks enim levinud toetus Euroopas. Eestis mõeldakse koolituse all nii tööjõu väljaõpet kui ka konsultatsiooni.
    Näiteks firmal, kel on kavas tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine või seoses majandustegevuse laiendamisega uute töötajate väljaõpe, on võimalik küsida toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalagentuurist. Toetuse määr on 5000?1 000 000 krooni.
    Eraldi on võimalik küsida veel toetust nõustamis- ja ärikoolituse kulude katteks kuni 15 000 krooni kuus. Konsultatsiooniteenused, mida toetatakse, on seotud finantsplaani, strateegilise arenguplaani või äriplaani koostamisega, turu- ja turundusuuringutega, eesmärgiga võimaldada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel osta professionaalsetelt konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalast konsultatsiooni. Sel aastal on toetatud juba 327 ettevõtjat.
    Turundus. Messitoetust on võimalik saada nii osalemiseks välis- kui ka sisemessidel. Kulutused mida toetatakse, on seotud osavõtutasu, boksi maksumuse, stendi rentimise, ülespanemise ja ekspluatatsioonikuluga. Riigisiseste messide toetus on kuni 9000 krooni. Sellel aastal on toetust saanud 125 ettevõtet.
    Välismessidel on võimalik ettevõttel esineda riigistendil, kus riigi poolt on kaetud pinna rent, kujunduskontseptsioon, eelreklaam jne. Sellel aastal on 27 ettevõtjat osalenud neljal rahvusvahelisel messil. Välismessil osalejaid toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspordiagentuur.
    Eksportöörile suunatud toetused. Lisaks eespool mainitud toetustele on eksportööridele töötatud välja uus riiklik eksporditoetuse skeem, mille eesmärgiks on aidata Eesti ettevõtetel koostada pikaajalisi ekspordiplaane ning finantseerida nende elluviimist. Programmi raames finantseeritakse ettevõtete ekspordiplaani koostamist maksimaalselt 50 000 krooni ettevõtte kohta ning erinevaid turundustegevusi kuni kolme aasta vältel maksimaalselt 300 000 krooni ettevõtte kohta. Finantseeritavad tegevused on turu-uuringud, välismessidel osalemine, välisturu külastus, reklaammaterjalide valmistamine, konsultandi teenused, reklaam välisajakirjanduses. Infot programmi kohta saab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspordiagentuurist.
    Tooteareng. Ettevõtted, kel on plaanis uute toodete, teenuste ja/või tehnoloogiate väljatöötamine, on võimalik küsida toetust eeluuringu läbiviimiseks kuni 100 000 krooni. Selle rahaga finantseeritakse tehnoloogiastrateegia või arendatava toote äriplaani teostamist, arendatava toote või teenuse tulevase turuosa hindamist, ekspertide konsultatsioone jne.
    Garantiid ja laenud. Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse (Kredex) kaudu on võimalik väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel saada nii laenu kui ka ekspordigarantiid. Laenu puhul kaetakse kuni 75 laenust või kuni 40 liisinguvara väärtusest. Riiklik garantii on ettevõtja jaoks lisatagatis. Kui ettevõtja äriplaan ei õnnestu ning tema tagatisvara realiseerimisest ei jätku laenujäägi katteks, maksab Kredex pangale kokkulepitud osa.
    Ekspordigarantiid aitavad müüa välisostjale väiksemate riskidega ning järele proovida ka uusi turustusvõimalusi, mis senini on ebakindluse tõttu kasutamata jäetud.
    Kust leida infot? Kui eelnev oli lühikirjeldus osast toetustest, mis ettevõtjaile võimalikud, siis kust ikkagi saaks kogu info lihtsalt ja suurema vaevata?
    Eesti ettevõtja on harjunud saama info kätte töölaua tagant lahkumata. Seepärast soovitangi ettevõtja infoväravat http://www.aktiva.ee . Kui liikuda teema alla ?Riiklikud finantstoetused?, leiab sealt kõikide programmide kirjeldused kuni kordade ja taotlusdokumentideni välja. Seda portaali külastatakse ligi 10 000 korda kuus, mis peaks julgustama ettevõtjaid, kes pole veel portaali kasutada jõudnud. Tegemist on töövahendiga, mille riik on loonud just ettevõtetele probleemide lahendamiseks.
    3 nõuannet ettevõtjale
    Jutud bürokraatiast taotlemisprotsessis ei vasta tõele. Käibib reegel, et mida suuremamahulisem on toetus, seda rohkem tahe- takse infot ettevõttelt enne toetuse saamise otsustamist.Enne taotlusdokumendi täitmist loe läbi toetuse taotluse kord ja võta mittemõistmise korral telefonitsi ühendust toetuse väljastajaga, et täpsustada segaseks jäänud punktid.Tutvu hoolikalt, milliseid tegevusi/kulutusi programmi raames kaetakse, et vältida hilisemaid vääritimõistmisi.
    See süsteem, mis valitseb praegu riiklike toetuste vallas, muutub keerulisemaks, kui oleme ELi liige. Ettevõtjale tähendab see kindlasti uusi võimalusi, riigile võimalust komplekssemalt toetada ja arendada ettevõtlust. Plaanis on toetusprogrammid turismiettevõtetele, uued kvaliteeditoetused jpm.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Riik viib lennufirmad ühe tiiva alla
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Euroopa liidrid annavad Poolale viimase võimaluse
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.