Abi ettevõttele Eesti riigilt

Näitena võib tuua Soome, kus juba aastakümneid on riigi osakaal uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamisel suur. Iirimaal on viimasel viiel aastal üheks prioriteediks väikeettevõtluses efektiivsuse kasv, mis saavutati erinevate juhtimis- ja tootmisalaste kvaliteediprogrammide abil.

Riigi majandusarengust ja visioonist, kuhu tahetakse jõuda, oleneb, mis laadi toetust ja millisele ettevõtete grupile riik toetuse suunab.

Nii Euroopa Liidus kui ka Eestis on toetus mõeldud peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eestis defineeritakse avalikus sektoris väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid sarnaselt Euroopa Liidu riikidega ehk nende all mõeldakse alla 250 töötajaga ettevõtet, kelle käive ei ületa 625 miljonit Eesti krooni aastas ja bilansimaht on alla 420 miljoni Eesti krooni, niisiis ligi 100 Eesti ettevõtetest. Kuna riik on loonud programmid erinevas arengufaasis olevatele ettevõtetele, tuleks ettevõttel endal alati täpselt tutvuda, kellele toetus on suunatud.

Välismessidel on võimalik ettevõttel esineda riigistendil, kus riigi poolt on kaetud pinna rent, kujunduskontseptsioon, eelreklaam jne. Sellel aastal on 27 ettevõtjat osalenud neljal rahvusvahelisel messil. Välismessil osalejaid toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspordiagentuur.

Eksportöörile suunatud toetused. Lisaks eespool mainitud toetustele on eksportööridele töötatud välja uus riiklik eksporditoetuse skeem, mille eesmärgiks on aidata Eesti ettevõtetel koostada pikaajalisi ekspordiplaane ning finantseerida nende elluviimist. Programmi raames finantseeritakse ettevõtete ekspordiplaani koostamist maksimaalselt 50 000 krooni ettevõtte kohta ning erinevaid turundustegevusi kuni kolme aasta vältel maksimaalselt 300 000 krooni ettevõtte kohta. Finantseeritavad tegevused on turu-uuringud, välismessidel osalemine, välisturu külastus, reklaammaterjalide valmistamine, konsultandi teenused, reklaam välisajakirjanduses. Infot programmi kohta saab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspordiagentuurist.

Tooteareng. Ettevõtted, kel on plaanis uute toodete, teenuste ja/või tehnoloogiate väljatöötamine, on võimalik küsida toetust eeluuringu läbiviimiseks kuni 100 000 krooni. Selle rahaga finantseeritakse tehnoloogiastrateegia või arendatava toote äriplaani teostamist, arendatava toote või teenuse tulevase turuosa hindamist, ekspertide konsultatsioone jne.

Garantiid ja laenud. Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse (Kredex) kaudu on võimalik väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel saada nii laenu kui ka ekspordigarantiid. Laenu puhul kaetakse kuni 75 laenust või kuni 40 liisinguvara väärtusest. Riiklik garantii on ettevõtja jaoks lisatagatis. Kui ettevõtja äriplaan ei õnnestu ning tema tagatisvara realiseerimisest ei jätku laenujäägi katteks, maksab Kredex pangale kokkulepitud osa.

Ekspordigarantiid aitavad müüa välisostjale väiksemate riskidega ning järele proovida ka uusi turustusvõimalusi, mis senini on ebakindluse tõttu kasutamata jäetud.

Kust leida infot? Kui eelnev oli lühikirjeldus osast toetustest, mis ettevõtjaile võimalikud, siis kust ikkagi saaks kogu info lihtsalt ja suurema vaevata?

Eesti ettevõtja on harjunud saama info kätte töölaua tagant lahkumata. Seepärast soovitangi ettevõtja infoväravat http://www.aktiva.ee . Kui liikuda teema alla ?Riiklikud finantstoetused?, leiab sealt kõikide programmide kirjeldused kuni kordade ja taotlusdokumentideni välja. Seda portaali külastatakse ligi 10 000 korda kuus, mis peaks julgustama ettevõtjaid, kes pole veel portaali kasutada jõudnud. Tegemist on töövahendiga, mille riik on loonud just ettevõtetele probleemide lahendamiseks.

3 nõuannet ettevõtjale

Jutud bürokraatiast taotlemisprotsessis ei vasta tõele. Käibib reegel, et mida suuremamahulisem on toetus, seda rohkem tahe- takse infot ettevõttelt enne toetuse saamise otsustamist.Enne taotlusdokumendi täitmist loe läbi toetuse taotluse kord ja võta mittemõistmise korral telefonitsi ühendust toetuse väljastajaga, et täpsustada segaseks jäänud punktid.Tutvu hoolikalt, milliseid tegevusi/kulutusi programmi raames kaetakse, et vältida hilisemaid vääritimõistmisi.

See süsteem, mis valitseb praegu riiklike toetuste vallas, muutub keerulisemaks, kui oleme ELi liige. Ettevõtjale tähendab see kindlasti uusi võimalusi, riigile võimalust komplekssemalt toetada ja arendada ettevõtlust. Plaanis on toetusprogrammid turismiettevõtetele, uued kvaliteeditoetused jpm.