Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti palgaturg on stabiliseerunud
Hiljuti valminud Fontese ?Palgauuringust 2002? ja ?Eesti tippjuhtide palgauuringust 2002? selgub, et Eesti palgaturg on stabiliseerunud.
Üha rohkem Eesti ettevõtteid huvitub oma positsioonist palgaturul. Nad on teadlikud palgaturul toimuvast ja võrdlevad regulaarselt oma palgataset kas kogu palgaturuga või mõne kindla piirkonna või majandussektori palgatasemega.
Üha rohkem on ka neid ettevõtteid, kus palgapoliitika põhiprintsiibid on paigas ja kus töötajate tasustamine toimub eesmärke, ülesandeid ja protseduure kirjeldava palgasüsteemi alusel. Neis ettevõtetes on erinevate ametikohtade palgavahemikud määratletud ja töötajate palgamuutus toimub kindlaks määratud kriteeriumide alusel. Kõik see on aidanud kaasa Eesti palgaturu stabiliseerumisele.
Fontese palgauuringute põhjal on 2002. aasta keskmine palgatõus 9 jäänud viimase nelja aastaga võrreldes samaks.
Ettevõtted ise prognoosisid küll vaid kuueprotsendilist palgatõusu, kuid üldjuhul osutubki tegelik palgatõus prognoositust suuremaks.
Sarnaselt eelmisele aastale on kõige kõrgem palgatõus olnud finantsteenuste sektoris (13,1), kõige vähem on palgad viimase aasta jooksul tõusnud tootmissektoris (3,6). Ka palgatase on finantsteenuste sektoris kõige kõrgem, millest võib järeldada, et selle sektori palgad kasvavad turukeskmistest oluliselt kiiremini. Seni võis sama öelda ka infotehnoloogia sektori palkade kohta. Palgataseme poolest on infotehnoloogia sektor veel tänagi finantsteenuste sektori kõrval üks esimestest, kuid viimase aasta suhteliselt madal palgatõus selles sektoris (6,8) annab alust arvata, et vahe teiste majandussektoritega väheneb.
Fontese hiljutivalminud palgauuringust selgub, et keskmisest kõrgema palgatõusuga olid veel transpordi ja logistika (13,1), teenindus- (12,8) ja infrastruktuuri (11,7) sektorid. See seletab ka, miks töötajate gruppide lõikes oli möödunud aastal tööliste palgatõus (10,2) kõrgem kui näiteks funktsioonijuhtide palgatõus (7,2).
Ettevõtete tippjuhtide palgatõus (9,9) möödunud aastal oli vaid protsendi võrra kõrgem kui turu keskmine palgatõus. See et Eesti tippjuhtide palgad on kogu palgaturu keskmistest palkadest 5?7, suurte ettevõtete puhul 10?15 korda kõrgemad, viitab, et Eesti palgaturg on tasakaalus ? erinevused on põhjendatud suurema vastutuse määraga.
Järgmise aasta palgatõusuks prognoosivad ettevõtted Fontese andmetel 6,7.
Autor: Kristi Kiitsak