Läänemerel suureneb avariioht

Läinud nädalal Hispaania rannikul purunenud tanker Prestige läks viimasele teekonnale Läänemerest. Laevast on lekkinud ligi 20 000 tonni kütust, mis on saastanud 400 kilomeetrit Hispaania randa. Seda kohas, mis oli Hispaania rikkalikumaid kalastuspiirkondi.

Reedel kirjutas agentuur Reuters, et sarnase lastiga asuvad peagi Malta lipu all Euroopa poole teele 26 aastat vana tanker Byzantio, pardal 50 000 tonni, ning 22 aastat vana Express, lastiks 80 000 tonni sama kütust. Mõlemad sõidavad läbi Tallinna.

?Võimalik muidugi, et ka Prestige käis Muugal,? ütles Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov. ?Meie asi on pakkuda sadamateenust, ohutussertifitseerimisega tegelevad rahvusvaheliselt tunnustatud bürood.? Milliste laevade liikumine keelata, otsustab riik. ?Eraldi küsimus on, kas Eesti nii soovitud tulemuse saavutaks, kui ühepõhjalised tankerid Peterburi edasi sõitma jääksid,? ütles Sakkov.

Naftatransport on seitsme aastaga Läänemerel kolm korda kasvanud, jõudes tänavu 80 miljonile tonnile. Soome lahte kerkib järjest uusi sadamaid ? üksi Venemaa Primorski sadama võimsus on kavandatud 40?45 miljonit tonni aastas. See tähendab ca 400?450 supertankeri läbisõitu Läänemerest. Prognoosi järgi suureneb naftatransport Läänemerel 40, 110 miljonile tonnile aastas. Selle aasta jaanuarist septembrini kasvas Vene naftaeksport 14, 67,75 miljonile tonnile. Muugalt käib aastas läbi 30 miljonit tonni naftasaadusi.

Soome ametivõimude hinnangul kasvab naftalekete ja õnnetuste risk Läänemerel 3?4 korda. Liiklustihedust arvestades on statistiliselt tõenäoline vähemalt kaks kokkupõrget aastas, neist üks tankeriga.

Soome keskkonnaminister tunnistas ajalehele Turun Sanomat, et kui õnnetus Prestige?iga juhtunuks Läänemerel, poleks Soomel reostustõrje vahenditest piisanud. Veel vähem Eestil, kes suudab piirivalveameti andmeil parimal juhul hakkama saada 450 tonniga. Rootsi rannavalvel on võimsust 5000 tonni reostuse likvideerimiseks.

Piirivalveameti mereosakonna reostustõrje jaoskonna ülema leitnant Silver Vahtra sõnul vajaks Eesti rannajoonele vähemalt nelja tugibaasi, et kiiresti reageerida ja hoida ära nafta randa jõudmine. Ja tehnika vajaks uuendust ? kolmest naftatõrjelaevast on vanim pärit 1967. aastast. Uus laev maksab ca 40 miljonit krooni, pump üksi koos jõuseadmega pool miljonit.

Läänemerele oleksid suure naftareostuse tagajärjed hukatuslikud, sest meri on kinnine ja madal. Reostuse kokkukogumist raskendab liigendatud rannajoon.

Toivo Orgusaar Kalurite Liidust ütles, et ?hoiab hinge kinni?, et taolist õnnetust siin ei juhtuks. Tuleval aastal on Eesti 4000 kaluri püügikvoot Läänemeres 58 000 tonni kilu ja räime ning ca 12 000 tonni muud kala. Läänemere kala moodustab lõviosa toorainest Eesti 114 kalatööstusettevõttele, mis annavad tööd kokku 5500 inimesele.

Kõige probleemsemad kohad on Orgusaare sõnul Soome lahe suul, kus valdavalt puhuvad edelatuuled. ?See viib suurema reostuse Soome randa.?

Naftakompaniide huvidega on raske võistelda ? Soome ja Rootsi püüavad reegleid rangemaks saada, taotledes Rahvusvaheliselt Merendusorganisatsioonilt IMO Läänemerele eriti tundliku merekeskkonna staatust.

Abi võib tulla ka Euroopa Liidult ? transpordivolinik Loyola de Palacio ütles läinud nädalal, et EL võib alustada Venemaaga mereohutuse parandamise läbirääkimisi, kuna pärast liidu laienemist saab Läänemerest ELi sisemeri.