Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parteid näitavad rahastamisel leidlikkust

    Erakonnaseadus keelab erakonnal on keelatud vastu võtta anonüümseid annetusi. Erakonnal on keelatud vastu võtta üle 1000 krooniseid sularahaannetusi.
    Enne 1999.a. valimisi asutasid mitmed suured erakonnad fiktiivsed äriühingud, mille tegevuse eesmärk oli vahendada raha tundmatuks jääda soovivatelt annetajatelt. Nt: R-Hooldus (Reformierakond) Kenley ST (Mõõdukad). Erakonnaseaduse jõustumisel fiktiivfirmasid kasutada ei saanud.
    1999. aasta valimiste eel annetasid kuus Rahvaliidu liiget Arnold Rüütel, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jaanus Männik, Andres Varik ja Tiit Tammsaar kahe nädala jooksul iga päev 1000 krooni. Kõik kuus tegid 17. augustil kaks tuhandekroonist ülekannet ja kõik kuus lõpetasid kahenädalase sessiooni, tehes reedel jällegi kaks ülekannet, ühe tuhandekroonise ja teise 285- kuni 287kroonise annetuse.
    ?Täpselt nii see oligi. Leppisime omavahel kokku ja kandsime iga päev raha üle,? ütles aga Rahvaliidu esimees Villu Reiljan.
    Reiljan ise viibis Riigikogu pressiteenistuse andmetel 6.?8. septembrini 1999. a Soomes välislähetusel, kuid 7. septembril annetas ta kaks korda parteikassasse raha, ühel juhul tuhat krooni ja teisel juhul 285 krooni. Villu Reiljan ütles, et maksti sularahas, seega pidi ta jõudma 7. septembril Soomest Eestisse, et kaks korda oma parteimajas sularaha üle anda.
    34 Reformierakonna Pärnu piirkonna vähetuntud liiget annetasid 1999. aasta sügisel ühe nädala jooksul laupäeval, esmaspäeval ja reedel erakonnale igaüks iga kord 999 krooni. Kokku kogunes nii veidi üle 100 000 krooni. Mitu Reformierakonna liiget seletab 34 inimese üheaegseid annetusi erakonna koosolekutega, mille eel või järel maksti parteikassasse.
    Keskerakonna juhtfiguurid, sealhulgas Edgar ja Vilja Savisaar käisid 2002.a kohalike valimiste eel kolme nädala jooksul päevast päeva viimas erakonna kontorisse 999kroonist sularahaannetust. Valimiste-eelse kuu jooksul kogunes erakonna kontorisse vähemalt 83 931 krooni ahelannetustena, kus üks inimene tõi sularaha mitmel korral.
    Keskerakonna liige Vilja Savisaar käis enne viimaseid valimisi 999 krooni viimas 15 päeval kolme nädala jooksul, sealhulgas ka valimiste päeval. Tema panus kokku oli 14 985 krooni.
    Edgar Savisaar käis sularahaga erakonna kontoris 12 päeval ja viis kokku 11 988 krooni. Marika Tuus käis 14 päeval, kokku oli tema panus 13 986 krooni.
    Sularahaannetajate seas olid ka Siiri Oviir, Aino Runge, Toomas Vitsut, Lauri Laasi ja Valve Raudnask. Keskerakondlasest Kristiine linnaosa vanem Lauri Laasi annetas valimisaruande järgi olematul kuupäeval ? 31 septembril. Asja põhjendati hiljem sekretäri näpukaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: ürituste diplomaatia, turism ja kes usub ajatollat
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.