• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parteid näitavad rahastamisel leidlikkust

    Erakonnaseadus keelab erakonnal on keelatud vastu võtta anonüümseid annetusi. Erakonnal on keelatud vastu võtta üle 1000 krooniseid sularahaannetusi.
    Enne 1999.a. valimisi asutasid mitmed suured erakonnad fiktiivsed äriühingud, mille tegevuse eesmärk oli vahendada raha tundmatuks jääda soovivatelt annetajatelt. Nt: R-Hooldus (Reformierakond) Kenley ST (Mõõdukad). Erakonnaseaduse jõustumisel fiktiivfirmasid kasutada ei saanud.
    1999. aasta valimiste eel annetasid kuus Rahvaliidu liiget Arnold Rüütel, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jaanus Männik, Andres Varik ja Tiit Tammsaar kahe nädala jooksul iga päev 1000 krooni. Kõik kuus tegid 17. augustil kaks tuhandekroonist ülekannet ja kõik kuus lõpetasid kahenädalase sessiooni, tehes reedel jällegi kaks ülekannet, ühe tuhandekroonise ja teise 285- kuni 287kroonise annetuse.
    ?Täpselt nii see oligi. Leppisime omavahel kokku ja kandsime iga päev raha üle,? ütles aga Rahvaliidu esimees Villu Reiljan.
    Reiljan ise viibis Riigikogu pressiteenistuse andmetel 6.?8. septembrini 1999. a Soomes välislähetusel, kuid 7. septembril annetas ta kaks korda parteikassasse raha, ühel juhul tuhat krooni ja teisel juhul 285 krooni. Villu Reiljan ütles, et maksti sularahas, seega pidi ta jõudma 7. septembril Soomest Eestisse, et kaks korda oma parteimajas sularaha üle anda.
    34 Reformierakonna Pärnu piirkonna vähetuntud liiget annetasid 1999. aasta sügisel ühe nädala jooksul laupäeval, esmaspäeval ja reedel erakonnale igaüks iga kord 999 krooni. Kokku kogunes nii veidi üle 100 000 krooni. Mitu Reformierakonna liiget seletab 34 inimese üheaegseid annetusi erakonna koosolekutega, mille eel või järel maksti parteikassasse.
    Keskerakonna juhtfiguurid, sealhulgas Edgar ja Vilja Savisaar käisid 2002.a kohalike valimiste eel kolme nädala jooksul päevast päeva viimas erakonna kontorisse 999kroonist sularahaannetust. Valimiste-eelse kuu jooksul kogunes erakonna kontorisse vähemalt 83 931 krooni ahelannetustena, kus üks inimene tõi sularaha mitmel korral.
    Keskerakonna liige Vilja Savisaar käis enne viimaseid valimisi 999 krooni viimas 15 päeval kolme nädala jooksul, sealhulgas ka valimiste päeval. Tema panus kokku oli 14 985 krooni.
    Edgar Savisaar käis sularahaga erakonna kontoris 12 päeval ja viis kokku 11 988 krooni. Marika Tuus käis 14 päeval, kokku oli tema panus 13 986 krooni.
    Sularahaannetajate seas olid ka Siiri Oviir, Aino Runge, Toomas Vitsut, Lauri Laasi ja Valve Raudnask. Keskerakondlasest Kristiine linnaosa vanem Lauri Laasi annetas valimisaruande järgi olematul kuupäeval ? 31 septembril. Asja põhjendati hiljem sekretäri näpukaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.