• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korteriturg on aktiivne

    Nõudlus uute korterite järele on pidevalt olemas olnud. Eestlane elab keskmiselt 2?2,5 korda väiksemal pinnal kui keskmine eurooplane. Varem puudus nõudlusel lihtsalt rahaline kate. Tänaseks päevaks on paljude perede sissetulek jõudnud tasemele, kus uue korteri ühe ruutmeetri hind on sama suur või väiksem kui leibkonna sissetulek. Normaalsete laenuintresside juures peetakse seda normaalseks tasemeks, et tekiks piisav nõudlus uute korterite järele.
    Ilmselt on ka lähitulevikus oodata seda, et sissetulekud pigem suurenevad ning nõudlus uute korterite järele püsib tugevana. Võrdluseks võib tuua 1,8 miljoni elanikuga Varssavi, kus on viimase kolme aasta jooksul ehitatud 16 000 uut korterit aastas. See on neli korda rohkem pinda elaniku kohta kui Eestis. Seega ruumi peaks olema.
    Elamute turul on valdav skeem, et lõpptarbija ostab krundi ning siis ehitab. Turul tegutseb ka hulk väikearendajaid, kes ostavad kokku krunte ning siis vastavalt kliendi soovile või väiksema maja puhul ka ilma kliendi olemasoluta ehitavad maja valmis.
    Suurematest firmadest tegelevad eramajade ehitusega Merko Tiskres ja TTP Pirital.
    Tulevikus on oodata Tallinna lähiümbruses suhteliselt suure hulga kruntide turule tulekut. Paljud maaomanikud saavad valmis oma detailplaneeringutega, mistõttu tõenäoliselt hakkab pakkumine ületama nõudlust. Päevakorda tõuseb järjest jõulisemalt vana tõsiasi, et edu aluseks on asukoht. Sama kehtib ka valmisehitatud majade kohta, kuna alati on ostjal võimalik osta krunt ja lasta endale ehitada just selline maja, nagu talle meeldib.
    Samas vanades rajoonides, kus on väljakujunenud infrastruktuur, nagu Nõmme, Merivälja jne, püsib nõudlus tugevana ja hinnad tõusevad ilmselt veelgi.
    Kaubandusturul toimub hetkel n-ö viimase mehe jooks. Ellujäämise kriteeriumiks on kiire laienemine ning selle kaudu efektiivsuse saavutamine. Hoogne kinnisvara arendustegevus on sellele ainult hoogu lisanud ning aidanud võita kliente turgudelt ja väikepoodidelt.
    2002. aastal valmis Tallinnas ca 80 000 m² uut kaubanduspinda ning järgneva kahe aasta jooksul peaks täiendavalt lisanduma üle 100 000 m² pinda. See teeb kokku üle 1 m² pinda ühe elaniku kohta. Stockholmis ja Helsingis on vastav number 2 m². Samas tuleb tõdeda, et ostujõud on Soomes ja Rootsis rohkem kui seitse korda kõrgem. Seega võib järeldada, et turg saab suhteliselt täis ning uute keskuste avamine läheb järjest raskemaks. Lähitulevikus on kindlasti oodata suuremate kauplejate liikumist ka väiksematesse linnadesse.
    Vaatamata nõudluse kasvule on pakkumine uute A-klassi büroopindade osas püsinud madalana. Suures osalt on selle põhjuseks pankade konservatiivne suhtumine, kuna neil on veel meeles madalseis turul 1998.-1999. aastal.
    Viimase aasta jooksul on täheldada nõudluse kasvu büroopindade ostmiseks. Firmad, mis on läbinud kasvufaasi ning omavad suhteliselt selget ettekujutust, milliseid pindu nad lähema viie aasta jooksul vajavad, vaatavad ostmist kui väga tõsist alternatiivi. Tõuke on andnud ka madalad laenuintressid ja pankade agressiivne laenupoliitika.
    Tulevikus on oodata nõudluse kasvamist ostmise suhtes.
    Paljuski on see tingitud ka asjaolust, et puudub vajadus täiendavalt oma ettevõttesse investeerida ning kõige loomulikum investeerimisvõimalus on kinnisvara.
    A-klassi büroopindade renditase püsib suhteliselt stabiilsena, kuna pakkumine peaks rahuldama tekkiva nõudluse. Veelgi raskemaid aegu võib ennustada omanikele, kelle pinnad ei asu parimas asukohas ega vasta kaasaja nõuetele. Sellisel puhul on rendihinda ja vakantsusperioodi väga raske hinnata.
    Autor: Hindrek Leppsalu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Allan Kool: ärikinnisvara hinnatõus tuleb järsk, 20–30 protsenti
Ärikinnisvara hinnatõus võtab elupindadele järele, seda nii uusarenduste kui üürihindade puhul, kirjutab Restate’i nõukogu liige Allan Kool.
Ärikinnisvara hinnatõus võtab elupindadele järele, seda nii uusarenduste kui üürihindade puhul, kirjutab Restate’i nõukogu liige Allan Kool.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Laulja Lauri Liiv: loodan, et enam kunagi ei pea suvaliselt valitud korteriomanikud kohtus kogu maja eest vastutama
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.
Laulja Lauri Liiv kommenteeris Äripäeva Korteriühistute erilehes oma 2016. aastal saavutatud kohtuvõitu, kus ta seljatas temalt üle 100 000 euro korteriühistu laenu nõudnud suurpanga.