Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korteriturg on aktiivne

    Nõudlus uute korterite järele on pidevalt olemas olnud. Eestlane elab keskmiselt 2?2,5 korda väiksemal pinnal kui keskmine eurooplane. Varem puudus nõudlusel lihtsalt rahaline kate. Tänaseks päevaks on paljude perede sissetulek jõudnud tasemele, kus uue korteri ühe ruutmeetri hind on sama suur või väiksem kui leibkonna sissetulek. Normaalsete laenuintresside juures peetakse seda normaalseks tasemeks, et tekiks piisav nõudlus uute korterite järele.
    Ilmselt on ka lähitulevikus oodata seda, et sissetulekud pigem suurenevad ning nõudlus uute korterite järele püsib tugevana. Võrdluseks võib tuua 1,8 miljoni elanikuga Varssavi, kus on viimase kolme aasta jooksul ehitatud 16 000 uut korterit aastas. See on neli korda rohkem pinda elaniku kohta kui Eestis. Seega ruumi peaks olema.
    Elamute turul on valdav skeem, et lõpptarbija ostab krundi ning siis ehitab. Turul tegutseb ka hulk väikearendajaid, kes ostavad kokku krunte ning siis vastavalt kliendi soovile või väiksema maja puhul ka ilma kliendi olemasoluta ehitavad maja valmis.
    Suurematest firmadest tegelevad eramajade ehitusega Merko Tiskres ja TTP Pirital.
    Tulevikus on oodata Tallinna lähiümbruses suhteliselt suure hulga kruntide turule tulekut. Paljud maaomanikud saavad valmis oma detailplaneeringutega, mistõttu tõenäoliselt hakkab pakkumine ületama nõudlust. Päevakorda tõuseb järjest jõulisemalt vana tõsiasi, et edu aluseks on asukoht. Sama kehtib ka valmisehitatud majade kohta, kuna alati on ostjal võimalik osta krunt ja lasta endale ehitada just selline maja, nagu talle meeldib.
    Samas vanades rajoonides, kus on väljakujunenud infrastruktuur, nagu Nõmme, Merivälja jne, püsib nõudlus tugevana ja hinnad tõusevad ilmselt veelgi.
    Kaubandusturul toimub hetkel n-ö viimase mehe jooks. Ellujäämise kriteeriumiks on kiire laienemine ning selle kaudu efektiivsuse saavutamine. Hoogne kinnisvara arendustegevus on sellele ainult hoogu lisanud ning aidanud võita kliente turgudelt ja väikepoodidelt.
    2002. aastal valmis Tallinnas ca 80 000 m² uut kaubanduspinda ning järgneva kahe aasta jooksul peaks täiendavalt lisanduma üle 100 000 m² pinda. See teeb kokku üle 1 m² pinda ühe elaniku kohta. Stockholmis ja Helsingis on vastav number 2 m². Samas tuleb tõdeda, et ostujõud on Soomes ja Rootsis rohkem kui seitse korda kõrgem. Seega võib järeldada, et turg saab suhteliselt täis ning uute keskuste avamine läheb järjest raskemaks. Lähitulevikus on kindlasti oodata suuremate kauplejate liikumist ka väiksematesse linnadesse.
    Vaatamata nõudluse kasvule on pakkumine uute A-klassi büroopindade osas püsinud madalana. Suures osalt on selle põhjuseks pankade konservatiivne suhtumine, kuna neil on veel meeles madalseis turul 1998.-1999. aastal.
    Viimase aasta jooksul on täheldada nõudluse kasvu büroopindade ostmiseks. Firmad, mis on läbinud kasvufaasi ning omavad suhteliselt selget ettekujutust, milliseid pindu nad lähema viie aasta jooksul vajavad, vaatavad ostmist kui väga tõsist alternatiivi. Tõuke on andnud ka madalad laenuintressid ja pankade agressiivne laenupoliitika.
    Tulevikus on oodata nõudluse kasvamist ostmise suhtes.
    Paljuski on see tingitud ka asjaolust, et puudub vajadus täiendavalt oma ettevõttesse investeerida ning kõige loomulikum investeerimisvõimalus on kinnisvara.
    A-klassi büroopindade renditase püsib suhteliselt stabiilsena, kuna pakkumine peaks rahuldama tekkiva nõudluse. Veelgi raskemaid aegu võib ennustada omanikele, kelle pinnad ei asu parimas asukohas ega vasta kaasaja nõuetele. Sellisel puhul on rendihinda ja vakantsusperioodi väga raske hinnata.
    Autor: Hindrek Leppsalu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Automüüja CarMaxi kehvad müügitulemused tirisid aktsia alla Aktsia kukkus täna 23%
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Soome sulgeb öösel piiri Vene turistidele
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.