Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laen päästab vanema korterelamu

    Eesti elamutest on 40% ehitatud varem kui 1960ndatel. Üle 50aastaste majade eluiga hakkab tasapisi hääbuma. Tekib vajadus suuremahuliste konstruktsioonitööde ja mahukate investeeringute järele.
    Kinnisvaraeksperdi asedirektori Aivar Tomsoni hinnangul ehitatakse uusi kortereid vaid keskmiselt 500 aastas, mis selgelt ei rahulda kogu Eesti elanikkonna vajadusi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistide arvutuste kohaselt vajavad aastatel 2003?2009 tõsisemat põhikonstruktsioonide remonti keskeltläbi 1411 suurelamut aastas, 2015. aastaks on renoveerimist vajavate kortermajade arv kasvanud juba 9899ni.
    See tendents viitab, et üheks prioriteediks Eesti elamumajanduse arendamisel peaks olema kortermajade finantseerimisvõimaluste parandamine.
    Juba ligi kuu aja pärast jõustub korteriomandiseaduse säte, mille kohaselt määrab kohus kortermajale valitseja, kui maja ei ole iseseisvalt ühistut või ühisust moodustanud. 11. novembri Äripäevas tõi Avo Vein oma artiklis ?Ühistu või ühisus ja valitseja ? selles on küsimus? välja ühistute ja ühisuste põhilised erinevused, omistades poolehoiu ühisusele.
    Laenuvõtmise seisukohast on selge eelis aga korteri- ja elamuühistutel. Ühisusel on keerulisem laenu taotleda, sest tegu pole juriidilise isikuga, puudub arvelduskonto, ühine vara jne.
    Kui laenu võtaks ühisust valitsev haldus-/hooldusettevõte, riskib viimane sellega, et korteriomanikud lõpetavad lepingu ennetähtaegselt ning haldajal kaob sissetulek, mille arvelt laenu tagastati. Ka juhul, kui valitsejaks on korteriomanike esindusisik, on laenu võtmine problemaatiline ? kuidas saada omanikud koosolekule, et anda valitsejale vajalikud volitused pangalaenu taotlemiseks; kuidas kontrollida seda, et koosolekul mitte osalenud või laenuvõtmise vastu hääletanud korteriomanikud hiljem laenumaksete tegemisest ei keeldu, viidates asjaõigusseaduse kaasomandi punktidele?
    Tänaseks on siiski paar üksikut laenulepingut ühisustega sõlmitud läbi neid ühisusi teenindava haldusfirma.
    Eesti Ühispank on korteriühistutele laenu pakkunud 1996. aastast ja tõsiste makseprobleemidega ühistuid pole laenuvõtjate seas panga hinnangul tekkinud. Korteriühistute laenutooted on veel ka Hansa Liisingul, Sampo Pangal ja Eesti Krediidipangal.
    Täna saab korteriühistu laenu võtta ka ilma kortereid tagatiseks panemata. Kui pank soovib korteriühistu rahastamise riski jagada, on tal võimalik kasutada KredExi käendust kuni 75%-le laenusummast.
    Kuigi ühistuid on Eestis kokku üle 6300, on neist laenu võtnud vähesed (ca 250), aktiivsemad. Tavaliselt remonditakse laenuga katuseid või küttesüsteeme. Ühispanga andmetel on keskmine laenusumma alla 270 000 krooni ja laen võetakse umbes 5 aastaks.
    Ilmselt on ühistutel laenu võtmise otsusele raske jõuda, kuna inimesed ei taha suuremat hooldustasu maksta. Elanikkond ei ole veel piisavalt informeeritud sellest, et renoveerimistööd toovad kaasa olulise kütte- ja veekulude säästu. Loomulikult võib laenu taotlemist pärssida ka võlgnike olemasolu või ühistu juhatuse ebakompetentsus-ükskõiksus.
    Lisaks on üheks võimalikuks põhjuseks, miks laenuotsusega viivitatakse, Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, sest loodetakse soodsatele toetustele. Kahtlemata hoiab ühistut laenu võtmisel tagasi ka suhteliselt kõrge intressimäär. Küsimus, kas pangad oleksid KredExi tagatisega nõus laenuintressi alandama, on veel lahtine.
    Uued võimalikud toetusmeetmed. 8. novembril korraldas KredEx ekspertide ümarlaua, et leida lahendusi kortermajade renoveerimise rahastamise parandamiseks. Tehti ettepanekuid, et riik võiks korteriühistutele pakkuda ehitustehnilise seisukorra hindamise toetust ja korteriühistu juhtide koolitustoetust. Samuti pakuti, et riik võiks toetada korteriühistu laenu tagasimaksmisel korteriomanikke või maksta raskustesse sattunud ühistu eest ajutiselt laenumakseid kuni ühistu saneerimiseni.
    Viimatinimetatud idee rakendamine on KredExis kaalumisel. Viies läbi muudatusi ühistu juhatuses või juhtimispõhimõtetes, aitaks KredEx ühistu taas järk-järgult järjele. Sarnane süsteem toimib väga edukalt juba näiteks Hollandis. Lisaks uurib KredEx ka seda, kuidas ühisuste finantseerimisvõimalusi edaspidi suurendada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Krüptomaailmas toimus oluline uuendus. Mida see toob investorile?
Etheriumi plokiahela tänavu 15. septembril toimunud merge on aasta üks suurimaid uudiseid krüptovaldkonnas. Mida see tähendab ja mida on investoritel oodata?
Etheriumi plokiahela tänavu 15. septembril toimunud merge on aasta üks suurimaid uudiseid krüptovaldkonnas. Mida see tähendab ja mida on investoritel oodata?
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
EAS suunab 15 miljonit rakendusuuringute toetuseks
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.

Olulisemad lood

Facebooki, TikToki ja Twitterit Eestis esindav firma hüppab pea 200miljonilise käibeni
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.