Rahu ja vaikus kesk Soome metsi ning järvi

Kui senised Soomes käigud on piirdunud Helsingi ja tuntud veekeskustega, on paras aeg suunduda pealinnast pisut kaugemale, näiteks Soome tuhandest järvest mõne lähedale. Ning kummutada ei tea kust pärit veendumus, nagu oleks mõtet üle lahe kurss võtta vaid soojal suvel.

Enamik Soome siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu leidub palju järvistuid, nagu ka väikeseid jõgesid. Juba pelk mõtegi puhkuse veetmisest palktares kesk metsi ja järvi näib luksuslikuna.

Saarikylät on seitsmest külast moodustuv kogumik, mis asub Roine järve ümbruses kõigest 35 kilomeetri kaugusel Tamperest. Tegu on sajanditevanuse asustusega ? kõik külad märgiti maaraamatusse juba 1540. aastal.

Praegu valitseb kesk paljaks jäänud viljapõlde hämmastav vaikus. Suvisest ilust annavad aimu niidud ning järved, mis nüüd on jääkirme all. On omamoodi kodune, aga kuskil kaugemas meelesopis siiski ka ?kaugel ära? olemise tunne.

Männid naksuvad tuules, siin-seal huikab mõni lind ja kuskil kaugustes käivitab keegi mootorsaagi, mis jääb tükil ajal ainsaks inimtegevuse märgiks. Kui madalalt käiv päike pisut pilvedest piilub, võibki end unustada paadisillale seda harmooniat püüdlema.

Kesk-Hämes leidub eritasemelisi majutuspaiku piisavalt: väikeseid üürisuvilaid, palkmaju, mõisahooneid, puhkekodusid ja isegi villaks nimetatuid häärbereid. Ent parimad kohad, kuhu ei eksi ühegi kõrvalise jalg, on küllap otse Roine järve kaldal paiknevad palksuvilad Pikku- ja Isokarhu ning pretensioonikama nimega Villa Grande. Eraldi saarekesel asuvate Väikese ja Suure Karu juurde jõudmiseks tuleb viimane ots teest ehk umbes kilomeeter maad sõita mootorpaadiga. Nõudliku tiitliga Villa Grande on õigupoolest lihtsalt hubane majake kesk männimetsa, paarikümne meetri kaugusel järverannast. Hoolimata paigale antud viiest tärnist puudub kardetud suurelisus, mis välistaks end igati koduselt tundmast.

Lõkkepaigas on loodud kõik tingimused vorstikeste küpsetamiseks. Paadisillale viiv tee ja puupink toovad vägisi huulile ammuse lauluviisi ?On ju kõigil meil üks tänav, pink ja puu??.

Tekib vastupandamatu soov, et vähegi soojem ilm lubaks juua hommikukohvi terrassil, või kui mitte, saaks järvevee ja metsa taha loojuvat päikest ära saata klaasseintega verandal. Mängulustilisemad võivad oma täpsust proovile panna noolemängus ja loopida palli korvi.

Joomased või muidu irdujad majutuvad katusealusesse ärkliruumi, mida alakorrusest lahutab väravake. Turvalisusnõuded ikka ennekõike ? nii ei taba unesegaseid ringitatsajaid uperpallitamine treppidel.

Kööginurgas kõhutav nõudepesumasin võtab perenaiselt vähimagi hoole köögitoimkonna jätkumise pärast, mil teised end ühes hõõgveiniga kamina ette mõnulema sätivad.

Kui vaikus hakkab pikapeale linnakäraga harjunu kõrvadele, võib külastada lähiümbruse vaatamisväärsusi. Mõned päevad eraldatuses veetnule pakub isegi osturetk kohalikku poodi vaheldust. Teel haarab silm Soome loodusele iseloomulikke piirjooni: avaraid põllulappe ja kõrgeid mäeseljandikke, väikseid ja suuri veesilmi, linnujärvi ja metsatiike, soiseid rabamaastikke ja metsaseid maid.

Saarikyläte tuntuim maamärk on Haavisto talu vana tuuleveski, mis praegu on kasutusel muuseumina ning meelitab igasuviste veskipäevade raames kohale palju rahvast. Kuid mitte ainult, samast võib aasta ringi osta kohalike talude toodangut: küpsetisi, jahu, kodujuustu, mett ja kasutades müügikuulutuse sõnastust ?õnnelike ehk vabaduses kasvanud kanade mune?.

Vastavalt nostalgiahimuliste klientide soovidele tehakse lähiümbruse matku aurulaeva Wellamo pardal. Üheksakümneaastane aurik on stiilselt restaureeritud ning liigub lahke kapteni juhtimisel mööda järvemaastikke vägagi kõbusalt.

Kui pakane kaanetab Roine järve, on sobiv võimalus meelde tuletada uisutamist. Kartuse, et kunagised oskused on ehk unustusehõlma vajunud, hajutab oskusliku matkajuhi abi, kes järveretki läbi viib.

Autor: Krista Dudarenko