Kolm head kvartalit Tallinna börsil

Möödunud reedel avaldasid viimased kaks Tallinna börsil noteeritud ettevõtet oma kolmanda kvartali majandustulemused, mistõttu nüüd on kõige õigem aeg selle aasta esimesele üheksale kuule (kolmele kvartalile) joon alla tõmmata.

Ehkki neljateistkümne börsil noteeritud ettevõtte põhjal on Eesti majanduse üleüldist olukorda raske mõõta, võib kokkuvõtlikult siiski oletada, et majanduse tempo on olnud päris muljetavaldav.

Börsiettevõtete selle aasta üheksa kuu realiseerimise netokäive (Hansapanga puhul on käibena arvesse võetud intressitulud, komisjoni- ja teenustasud ja muud kulud) ulatus 14,19 mld kroonini, mida on 13 enam kui möödunud aasta samal ajal.

Käibe kasvu põhjal on selle aasta üheksa kuuga kõige võimsamalt arenenud börsiettevõte Harju Elekter, mille käive kasvas üheksa kuuga 38 võrra. Põhjuseks tugev elektriehituse kasv ja möödunud aastast märgatavalt parem positsioon eksporditellimuste osas. Käivet on aidanud ettevõttel kasvatada ka hea sisenemine jaekaubandusturule, mis võimaldab kaupa müüa otse väiketarbijale.

Oma suuromaniku juurest Autolivist tootmise ületoomise tulemusena suutis ka ohutusrihmade tootja Norma realiseerimise netokäive paisuda aasta esimese kolme kvartaliga väga tugeva 29 võrra. Kolmandale kohale jäi kohaliku ehitusturu buumi vilju nautiv Merko Ehitus, mille käive tõusis üheksa kuuga 27. Ehituskontserni väärtpaber on tõusnud aastaga 94 ehk kohalikul börsil noteeritud ettevõtetest enim.

Positiivne on see, et oma käivet suutsid sel aastal kasvatada kõik börsiettevõtted. Kõige napimalt tuli sellega toime kinnisvara haldamise ja kilepakendite tootmisega tegelev Estiko, mille käive on sel aastal võrreldes aastataguse perioodiga kasvanud kõigest 1 võrra.

Käibe nõrga kasvu taga oli tootmisüksuse toodete hinnalangus turul, mida püütakse parandada tootmise efektiivsemaks muutmise ja mahtude tõstmise arvelt.

Aasta esimese üheksa kuu börsiettevõtete koondkasum kasvas 4,5 ning ulatus 2,59 mld kroonini ehk 18,3 protsendini koondkäibest (möödunud aastal moodustas puhaskasum käibest 19,7).

Hoolimata koondkasumi kasvust lõpetas kaks ettevõtet (Estiko ja Klementi) aasta esimesed üheksa kuud kahjumiga, ehkki möödunud aastal ei teeninud antud perioodil kahjumit ükski praeguseni börsil püsinud ettevõte. Kolmest ettevõttest, mis erinevalt tänasest päevast veel aasta tagasi Tallinna börsi ridu ehtisid, oli üheksa kuu lõikes kahjumis vaid XXL.EE. Tallinna Külmhoone teenis möödunud aasta üheksa kuuga 11 miljoni ja Sampo Pank 46 miljoni krooni suuruse puhaskasumi. Niipalju siis tagasipõiget minevikku.

Nii nagu käibe kasv, tõusis üheksa kuuga ka puhaskasum kõige enam Harju Elektril. 186 kasvu taga oli aga tütarettevõtte müük ehk ühekordne tulu. Seda arvestamata kosus ettevõtte kasum 13.

Erakorralise tulu ehk siis kinnisvara väärtuse ümberhindamise tõttu saavutas ka Kalev selle aasta esimese üheksa kuuga 35,5 mln kroonise kasumi, mida on 107 enam kui möödunud aastal.

Kui käibe poolest kasvasid aastaga kõik Tallinna börsil noteeritud ettevõtted, siis kasumit teenisid möödunud aasta üheksast kuust rohkem vaid täpselt pooled börsiettevõtted. Tallinna Farmaatsiatehas ületas möödunud aasta tulemust vaid 11 000 krooniga.

Kõige suurema kasumi ja ühes sellega ka kasumi languse elas läbi Klementi. Rõivatootja viis suurde kahjumisse ettevõtte suuromaniku ja allhanketööde tellija P.T.A. Group OY pankrot kevadel.

Estiko kahjumis on peamiselt süüdi tootmisüksus, kus on ettevõtte sõnul kasvanud toodete kvaliteeditingimuste parandamisega seotud kulud, lisaks tooraine hind ning kaupade reklaami- ja lähetuskulud.