Neeme Järvi algatusel fondi nõukogu suunas süvamuusika toetusteks mõeldud raha peamiselt kahe nõukogu liikmega seotud ettevõtmistele.
Nii jagas 2000. aasta novembris asutamiskoosolekut pidanud fond mullu toetusi kokku 228 402 krooni eest ning raha anti rahvusvahelise muusikafestivali ?Eduard Tubin ja tema aeg? korraldamiseks, Tubina ning Rudolf Tobiase heliloomingu nootide kirjastamiseks ning raamatu ?Encore! Neeme Järvi? väljaandmiseks.
Tubina heliloomingut tutvustava rahvusvahelise festivali eesotsas on Neeme Järvi Fondi (NJF) nõukogusse kuuluv Isamaaliidu liige Rumessen, kes on fondist raha küsides esindanud ka Saksa muusikakirjastuse Eres Eesti esindust.
Urmas Oti hiigelintervjuud maestro Järviga sisaldava raamatu ?Encore! Neeme Järvi? on aga välja andnud samuti Isamaaliitu kuuluva Sirje Endre kirjastus SE JS. Endre kirjastus on välja andnud ka vähemalt kaks NJFi toetusel ilmunud noodivihikut, kirjutab Postimees.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muusikaringkondadele lähedal seisva, kuid neid läbivate intriigide keskele sattumist vältida sooviva allika sõnul oli NJFi soov suunata ise riigi raha Oistrahhi festivalile tugev ning lähtus eelkõige motiivist saada oma kassasse 50 000 lisakrooni.
Peale Siilatsi kuulus nõukogusse veel teisigi Eesti ärieliidi esindajaid, nagu näiteks Aadu Luukas ja Jaak Saarniit, aga ka sinna rahandusministrina kutsutud Siim Kallas ning Riigikogu eelmine isamaaliitlasest rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson.
?Mulle on algusest peale tundunud, et maestro Järvi nime varjus taheti sellest fondist teha teatud äriprojekti - oldi koalitsioonis, valitsusele lähedal, rahandusministrit tunti,? nentis Jürgenson. ?Valdav tundus olevat soov kanaliseerida teatud osa riigi rahast.?
Praegu pangakontodel kokku 80 000 krooni omava fondi alusepanija maestro Järvi saatis 19. septembril aga Eestisse järgmise e-kirja: ?Ka mina arvan, et sellel fondil pole vajadust, sest see on tekitanud /.../ palju segadusi ja erimeelsusi. Fondi pole lihtsalt tarvis. Seepärast teen ettepaneku lõpetada fondi tegevus.?