Raha ootab erametsaomanikke

Reeglina on kõik subsideeritavad tegevused, välja arvatud individuaalnõustamine, mõeldud rakendamiseks läbi metsaomanike organisatsioonide. ?Toetuste taotlejaks peab olema mõni metsaomanike ühendus,? rääkis Põld. ?Kui piirkonnas sellist organisatsiooni pole, on metsaomanikul alati võimalik oma taotlus esitada läbi mõne üleriigilise ühenduse nagu Eesti Erametsaliit või Erametsa Majandamise Ühistu?.

Praegu on Eestis ca 40 piirkondlikku registreeritud ühendust. ?Üldiselt on erametsaomanikud passiivsed, mõnes piirkonnas ollakse on metsade ühine majandamine ning projektide tegemine ja koolituste läbiviimine väga hästi korraldatud,? sõnas Põld. ?Loomulikult eeldaks ka kopsakamat riigipoolset toetust neile metsaomanikele, kes oma metsi perspektiivitundega ja säästvalt majandavad.?

Riigi rahastatava Erametsakeskuse eksisteerib ka erametsaomanikke ühendav ja vahendite nappust tunnistav MTÜ Eesti Erametsaliit. ?Oleme püüdnud mõned riigi finantseeritavad projektid endale saada ja saanudki,? ütles liidu tegevdirektor Toomas Lemming. ?See on hoidnud meie naha toore.? Samas tunnistas Lemming, et metsaomanikud nõu ja abi kindlasti vajavad. ?Metsaomanikud peavad ju Euroopa Liitu minekuks valmis olema, samuti olema informeeritud nii metsakasvatusest kui -kaubandusest? sõnas ta. ?Samas on suur osa erametsaomanikest ilma metsandusliku erihariduseta.?

Metsaomanikke on Eestis hinnanguliselt 60 000 - 65 000, see arv võib mingil määral suureneda maade ostueesõigusega erastajate arvel. Erametsade pindala on ca 700 000 ha.

Riigi subsideeritavad

- metsaomanike individuaalnõustamine