Kui iga erametsaomanik kasutaks ära talle ette nähtud 10 tunni ehk 1500 krooni ulatuses subsideeritavat nõuannet, peaks kümneid tuhandeid metsaomanikke arvestades olema riigi nõuanderaha praegusest kordi suurem. Tegelik olukord on aga vastupidine: individuaalnõustamiseks on Erametsakeskusel aprillikuuni järel veel 270 000, rühmanõustamiseks 155 000 krooni.

Lisaks sellele on veel jaotamata maapinna ettevalmistamiseks mõeldud 173 000 ja majandusliku koostöö väikeprojektidele ette nähtud 66 000 krooni. ?Vaid koolituse ja metsanoorendike hooldamise rahad on kõik kasutatud,? sõnas Erametsakeskuse juhataja Kalle Põld, kelle sõnul võiksid metsaomanikud oma metsade majandamisel sõltumatu nõustaja abi aktiivsemalt kasutada.

Käesoleval aastal on metsaomanike toetusteks eraldatud ca 2 miljonit krooni ja seda on võimalik kasutada kuni 2003.aasta aprillini. Järgmisest aastast kavandab keskus ka metsaomanike nõustamist ka SAPARDi võimaluste ning vastavate projektide ja taotluste vormistamise osas.

Reeglina on kõik subsideeritavad tegevused, välja arvatud individuaalnõustamine, mõeldud rakendamiseks läbi metsaomanike organisatsioonide. ?Toetuste taotlejaks peab olema mõni metsaomanike ühendus,? rääkis Põld. ?Kui piirkonnas sellist organisatsiooni pole, on metsaomanikul alati võimalik oma taotlus esitada läbi mõne üleriigilise ühenduse nagu Eesti Erametsaliit või Erametsa Majandamise Ühistu?.

Praegu on Eestis ca 40 piirkondlikku registreeritud ühendust. ?Üldiselt on erametsaomanikud passiivsed, mõnes piirkonnas ollakse on metsade ühine majandamine ning projektide tegemine ja koolituste läbiviimine väga hästi korraldatud,? sõnas Põld. ?Loomulikult eeldaks ka kopsakamat riigipoolset toetust neile metsaomanikele, kes oma metsi perspektiivitundega ja säästvalt majandavad.?

Riigi rahastatava Erametsakeskuse eksisteerib ka erametsaomanikke ühendav ja vahendite nappust tunnistav MTÜ Eesti Erametsaliit. ?Oleme püüdnud mõned riigi finantseeritavad projektid endale saada ja saanudki,? ütles liidu tegevdirektor Toomas Lemming. ?See on hoidnud meie naha toore.? Samas tunnistas Lemming, et metsaomanikud nõu ja abi kindlasti vajavad. ?Metsaomanikud peavad ju Euroopa Liitu minekuks valmis olema, samuti olema informeeritud nii metsakasvatusest kui -kaubandusest? sõnas ta. ?Samas on suur osa erametsaomanikest ilma metsandusliku erihariduseta.?

Metsaomanikke on Eestis hinnanguliselt 60 000 - 65 000, see arv võib mingil määral suureneda maade ostueesõigusega erastajate arvel. Erametsade pindala on ca 700 000 ha.

- metsaomanike individuaalnõustamine

- rühmanõustamine

- koolitamine (s.h. juriidiline ja majanduskoolitus)

- koolituseks vajalike tugisüsteemide rajamine (näidisalad, õpperajad, jm),

- maapinna ettevalmistamine metsakultuuride rajamiseks

- metsanoorendike hooldamine

- metsade naabrusvalve käivitamine

- metsaomanike majanduslikule koostööle suunatud väikeprojektide (kuni 10 000 krooni ulatuses) toetamine.

- kasvava metsa väärtuse hindamine

- raieõiguse võõrandamise korraldamine (enampakkumised, läbirääkimised, lepingud)

- juriidiline abi (metsaomanike ja ka juriidiliste isikute õiguste kaitse, huvide esindamine)

Allikas: Erametsakeskus