- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,09%40 045,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,12
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,09%40 045,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raha ootab erametsaomanikke
Kui iga erametsaomanik kasutaks ära talle ette nähtud 10 tunni ehk 1500 krooni ulatuses subsideeritavat nõuannet, peaks kümneid tuhandeid metsaomanikke arvestades olema riigi nõuanderaha praegusest kordi suurem. Tegelik olukord on aga vastupidine: individuaalnõustamiseks on Erametsakeskusel aprillikuuni järel veel 270 000, rühmanõustamiseks 155 000 krooni.
Lisaks sellele on veel jaotamata maapinna ettevalmistamiseks mõeldud 173 000 ja majandusliku koostöö väikeprojektidele ette nähtud 66 000 krooni. ?Vaid koolituse ja metsanoorendike hooldamise rahad on kõik kasutatud,? sõnas Erametsakeskuse juhataja Kalle Põld, kelle sõnul võiksid metsaomanikud oma metsade majandamisel sõltumatu nõustaja abi aktiivsemalt kasutada.
Käesoleval aastal on metsaomanike toetusteks eraldatud ca 2 miljonit krooni ja seda on võimalik kasutada kuni 2003.aasta aprillini. Järgmisest aastast kavandab keskus ka metsaomanike nõustamist ka SAPARDi võimaluste ning vastavate projektide ja taotluste vormistamise osas.
Reeglina on kõik subsideeritavad tegevused, välja arvatud individuaalnõustamine, mõeldud rakendamiseks läbi metsaomanike organisatsioonide. ?Toetuste taotlejaks peab olema mõni metsaomanike ühendus,? rääkis Põld. ?Kui piirkonnas sellist organisatsiooni pole, on metsaomanikul alati võimalik oma taotlus esitada läbi mõne üleriigilise ühenduse nagu Eesti Erametsaliit või Erametsa Majandamise Ühistu?.
Praegu on Eestis ca 40 piirkondlikku registreeritud ühendust. ?Üldiselt on erametsaomanikud passiivsed, mõnes piirkonnas ollakse on metsade ühine majandamine ning projektide tegemine ja koolituste läbiviimine väga hästi korraldatud,? sõnas Põld. ?Loomulikult eeldaks ka kopsakamat riigipoolset toetust neile metsaomanikele, kes oma metsi perspektiivitundega ja säästvalt majandavad.?
Riigi rahastatava Erametsakeskuse eksisteerib ka erametsaomanikke ühendav ja vahendite nappust tunnistav MTÜ Eesti Erametsaliit. ?Oleme püüdnud mõned riigi finantseeritavad projektid endale saada ja saanudki,? ütles liidu tegevdirektor Toomas Lemming. ?See on hoidnud meie naha toore.? Samas tunnistas Lemming, et metsaomanikud nõu ja abi kindlasti vajavad. ?Metsaomanikud peavad ju Euroopa Liitu minekuks valmis olema, samuti olema informeeritud nii metsakasvatusest kui -kaubandusest? sõnas ta. ?Samas on suur osa erametsaomanikest ilma metsandusliku erihariduseta.?
Metsaomanikke on Eestis hinnanguliselt 60 000 - 65 000, see arv võib mingil määral suureneda maade ostueesõigusega erastajate arvel. Erametsade pindala on ca 700 000 ha.
Riigi subsideeritavad
- metsaomanike individuaalnõustamine
Hetkel kuum
- rühmanõustamine
- koolitamine (s.h. juriidiline ja majanduskoolitus)
- koolituseks vajalike tugisüsteemide rajamine (näidisalad, õpperajad, jm),
- maapinna ettevalmistamine metsakultuuride rajamiseks
- metsanoorendike hooldamine
- metsade naabrusvalve käivitamine
- metsaomanike majanduslikule koostööle suunatud väikeprojektide (kuni 10 000 krooni ulatuses) toetamine.
Tasulised
- kasvava metsa väärtuse hindamine
- raieõiguse võõrandamise korraldamine (enampakkumised, läbirääkimised, lepingud)
- juriidiline abi (metsaomanike ja ka juriidiliste isikute õiguste kaitse, huvide esindamine)
Allikas: Erametsakeskus
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele