Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raha ootab erametsaomanikke

    Kui iga erametsaomanik kasutaks ära talle ette nähtud 10 tunni ehk 1500 krooni ulatuses subsideeritavat nõuannet, peaks kümneid tuhandeid metsaomanikke arvestades olema riigi nõuanderaha praegusest kordi suurem. Tegelik olukord on aga vastupidine: individuaalnõustamiseks on Erametsakeskusel aprillikuuni järel veel 270 000, rühmanõustamiseks 155 000 krooni.
    Lisaks sellele on veel jaotamata maapinna ettevalmistamiseks mõeldud 173 000 ja majandusliku koostöö väikeprojektidele ette nähtud 66 000 krooni. ?Vaid koolituse ja metsanoorendike hooldamise rahad on kõik kasutatud,? sõnas Erametsakeskuse juhataja Kalle Põld, kelle sõnul võiksid metsaomanikud oma metsade majandamisel sõltumatu nõustaja abi aktiivsemalt kasutada.
    Käesoleval aastal on metsaomanike toetusteks eraldatud ca 2 miljonit krooni ja seda on võimalik kasutada kuni 2003.aasta aprillini. Järgmisest aastast kavandab keskus ka metsaomanike nõustamist ka SAPARDi võimaluste ning vastavate projektide ja taotluste vormistamise osas.
    Reeglina on kõik subsideeritavad tegevused, välja arvatud individuaalnõustamine, mõeldud rakendamiseks läbi metsaomanike organisatsioonide. ?Toetuste taotlejaks peab olema mõni metsaomanike ühendus,? rääkis Põld. ?Kui piirkonnas sellist organisatsiooni pole, on metsaomanikul alati võimalik oma taotlus esitada läbi mõne üleriigilise ühenduse nagu Eesti Erametsaliit või Erametsa Majandamise Ühistu?.
    Praegu on Eestis ca 40 piirkondlikku registreeritud ühendust. ?Üldiselt on erametsaomanikud passiivsed, mõnes piirkonnas ollakse on metsade ühine majandamine ning projektide tegemine ja koolituste läbiviimine väga hästi korraldatud,? sõnas Põld. ?Loomulikult eeldaks ka kopsakamat riigipoolset toetust neile metsaomanikele, kes oma metsi perspektiivitundega ja säästvalt majandavad.?
    Riigi rahastatava Erametsakeskuse eksisteerib ka erametsaomanikke ühendav ja vahendite nappust tunnistav MTÜ Eesti Erametsaliit. ?Oleme püüdnud mõned riigi finantseeritavad projektid endale saada ja saanudki,? ütles liidu tegevdirektor Toomas Lemming. ?See on hoidnud meie naha toore.? Samas tunnistas Lemming, et metsaomanikud nõu ja abi kindlasti vajavad. ?Metsaomanikud peavad ju Euroopa Liitu minekuks valmis olema, samuti olema informeeritud nii metsakasvatusest kui -kaubandusest? sõnas ta. ?Samas on suur osa erametsaomanikest ilma metsandusliku erihariduseta.?
    Metsaomanikke on Eestis hinnanguliselt 60 000 - 65 000, see arv võib mingil määral suureneda maade ostueesõigusega erastajate arvel. Erametsade pindala on ca 700 000 ha.
    Riigi subsideeritavad
    - metsaomanike individuaalnõustamine
    - rühmanõustamine
    - koolitamine (s.h. juriidiline ja majanduskoolitus)
    - koolituseks vajalike tugisüsteemide rajamine (näidisalad, õpperajad, jm),
    - maapinna ettevalmistamine metsakultuuride rajamiseks
    - metsanoorendike hooldamine
    - metsade naabrusvalve käivitamine
    - metsaomanike majanduslikule koostööle suunatud väikeprojektide (kuni 10 000 krooni ulatuses) toetamine.
    Tasulised
    - kasvava metsa väärtuse hindamine
    - raieõiguse võõrandamise korraldamine (enampakkumised, läbirääkimised, lepingud)
    - juriidiline abi (metsaomanike ja ka juriidiliste isikute õiguste kaitse, huvide esindamine)
    Allikas: Erametsakeskus
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Novembris inflatsioon aeglustus
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui novembris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui novembris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.
Ivar Veskioja: e-residentsus töötab, nüüd on aeg vallutada Euroopa turg
Kaheksa aastat toiminud e-residentsus on osutunud kasulikuks ja kasumlikuks, järgmise sammuna tuleks hakata äriregistris tunnustama teiste Euroopa Liidu (EL) riikide väljastatud elektroonilisi identiteete, kirjutab Teenusmajanduse Koja e-residentsuse töörühma juht Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kaheksa aastat toiminud e-residentsus on osutunud kasulikuks ja kasumlikuks, järgmise sammuna tuleks hakata äriregistris tunnustama teiste Euroopa Liidu (EL) riikide väljastatud elektroonilisi identiteete, kirjutab Teenusmajanduse Koja e-residentsuse töörühma juht Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
EfTENi uue fondi puhasväärtus kasvas, oodata on uut väljamakset
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus oli oktoobri lõpus 10,99 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Lähiajal on oodata väljamakset investoritele, mis on teine alates fondi loomisest.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus oli oktoobri lõpus 10,99 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Lähiajal on oodata väljamakset investoritele, mis on teine alates fondi loomisest.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Baltcapi hooldekodude äri laieneb Lätti
Balti erakapitalifond Baltcap soetas endale Eesti ja Leedu hooldekodude kõrvale ka Läti eakatekodu Dzives Abece, mida kavatsetakse kohe laiendama hakata.
Balti erakapitalifond Baltcap soetas endale Eesti ja Leedu hooldekodude kõrvale ka Läti eakatekodu Dzives Abece, mida kavatsetakse kohe laiendama hakata.

Olulisemad lood

Soome raudteefirma ostab Šveitsist 20 uut rongi
Soome riiklik rauteefirma VR ostab 20 linnalähirongi Šveitsi firmalt Stadler, tehingu hind on 250 miljonit eurot.
Soome riiklik rauteefirma VR ostab 20 linnalähirongi Šveitsi firmalt Stadler, tehingu hind on 250 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.