Viimane kuu on meid rõõmustanud terve rea heade uudistega. Sisemajanduse kogutoodang kasvas kolmandas kvartalis esialgse hinnangu kohaselt 7 protsenti, tööpuudus kahanes kaheksa aasta madalaimale tasemele, 9,1 protsendini, ning eksport kasvas 19,4 protsenti, 5,8 miljardi kroonile. Ekspordihinnaindeks kerkis 9,3 protsenti.

Kuigi paljud analüütikud on põhjendanud sisemajanduse kogutoodangu kasvu peamiselt sisetarbimise kasvuga, näitavad ekspordimahu kasv ja ekspordihinnaindeks, et Eesti ekspordipotentsiaal on täiesti olemas. Eriti kui arvestada asjaolu, et väliskonjunktuur on momendil suhteliselt nõrk. Maailma, eriti Euroopa majandus ei ole madalseisust üle veel saanud, majanduskasvu kiirenemist tasub oodata mitte varem kui järgmise aasta teisel poolel.

Usun, et peamisteks põhjusteks, miks Eesti on suutnud maailmamajanduse turbulentsidele hästi vastu pidada, on kohe-kohe kätte saadav kutse Euroopa Liitu ning ettevõtete tulumaksu kaotamine. Mõlemad on suutnud ligi meelitada väliskapitali. Järjekordse näite Eesti soodsast majanduskeskkonnast saab kas või kõrvalolevatest koostööpakkumistest, kus Soome ettevõte soovib taas kogu oma tootmise üle tuua Eestisse.

Kui Eesti seadusandjad suudavad hoiduda suurematest lollustest, peaks järgmine majandusaasta tulema veel parem. Majanduse praegune hea seis saab maailma majanduse tõusuperioodil tugevaks platvormiks.