?Elanike hulgas on suhtumises ELi kõhkleva hoiakuga inimesi rohkem ja nemad teevad oma emotsionaalse otsuse olenevalt valitsuse hetkereitingust ning välissündmustest,? kommenteerib turu-uuringuid tegeva ASi Emor suunajuht Aivar Voog. ?Kuna valitsus on ELi idee põhiline tõukaja, siis lähtuvad kõhklejad eelkõige sellest, et kui valitsuse reiting on madal, siis järelikult on madal ka nende idee.?

Voogi sõnul viib Emor igal kuul kaks korda läbi üle-eestilise uuringu, kus tuhandelt inimeselt küsitakse muu hulgas ka toetust-mittetoetust nii valitsuse tegevusele kui suhtumisele ühinemisse ELiga. ?Kui valitsuse reiting on langenud, langeb igal juhul ka toetus ELile,? toob Voog välja kindla seaduspärasuse. ?Samas valitsuse tõusev reiting ei pruugi alati tõsta toetust ELile.?

Elanike suhtumist ELi näitaval graafikul on igal jõnksul oma põhjus. Näiteks oli eelmise aasta märtsis-aprillis läbi ajaloo madalaim toetusprotsent 37 seetõttu, et parasjagu raputasid Laari valitsust pumppüssiskandaal, Eesti Raudtee erastamisskandaal ja segadused Edelaraudtee erastamisega. Tänavune olulisim toetusprotsendi langus oli septembris ehk ajal, mil ajakirjandus materdas priiskavaid valitsusliikmeid ja Riigikogu liikmeid.

Toetusprotsendi viis suvel 2001 tõusule Eesti võit Eurovisiooni lauluvõistlusel. ?Eurovisiooniga seotud melu tõstis suhtumist ELi ka 2000. aastal,? lisab Voog. Läbi aegade suurima toetusprotsendi 58 taga näeb Voog paar kuud varem toimunud presidendivalimisi. ?Kui seni on toetajateke eelkõige noored olnud, siis Arnold Rüütli presidendiks valmimine suurendas oluliselt vanemaealiste toetajate hulka,? põhjendab Voog. Viimase, novembrikuise toetusprotsendi tõusu taga näeb Voog küsitusnädala sattumist perioodile, mil iirlased ütlesid jah-sõna Euroopa Liidu laienemisele.

Sotsioloogilisi uuringuid teostava Saar Polli omanik, sotsioloog Andrus Saar nendib, et kuigi ELis kahtlejate arv on viimastel aastatel vähenenud, on neid siiski veel liiga palju. ?Inimesed ei oska vastata, sest vastuolulist infot Euroopa Liidu toetuste ja muu kohta tuleb äärmiselt palju,? seletab Saar. ?Samuti puudub inimestel kindlustunne, kas tema enda eluolu muutub tänu Euroopa Liidule paremaks.?

Saare kinnitusel näitavad ka Saar Polli ulatuslikud uuringuprojektid, et tasapisi järjest suureneb kindlalt ELi pooldajate arv. Need on eelkõige linnainimesed, jõukamad ja haritumad inimesed ning noored. ?Linnaelanike hulgas on rohkem mitte-eestlasi ja muulased toetavad ELi astumist eestlastest enam,? selgitab Saar. ?Jõukamad ja haritumad aga saavad rohkem infot ja neil on vahendeid, et see info paremini enda kasuks pöörata.?