Reklaamiturul tuleb rekordiline käive

Meedia reklaamiturul saavutatakse aasta lõpuks esmakordselt 7 protsendise kasvu juures rekordiline 800 miljoni kroonine reklaamikäive.

Kõigil ei läinud ühtviisi hästi. Televisioon ja välireklaam tegid korraliku hüppe ülespoole, ajalehed ei saavutanud mullust taset.

Selle aasta reklaamikanalite TOP5 peaks välja nägema järgmiselt: TV3-120 miljonit krooni, Kanal2 ja Postimees ? 60, Äripäev ?50 ja Eesti Ekspress ? 47.

Sel aastal on võimalik, et ajalehtede turuosa langeb esmakordselt alla 45. Järgmisel aastal võib see veel protsendi võrra kokku kuivada.

Ajalehtede reklaamimaht väheneb tänavu mullusega võrreldes 7 võrra, käive kahaneb 2 võrra. Suurtest lehtedest suudab vaid SL Õhtuleht reklaamiraha rohkem teenida. Kõige enam kaotab turuosa Eesti Päevaleht.

Lehtede suhteliselt kehva käekäigu põhjustest tooksin esile kaks: 1. reklaamihindade liiga järsk tõstmine ja sellele järgnenud võidujooks allahindlustes väljaannete vahel; 2. lehtedel oli siiani liialt suur turuosa. Uuemad reklaamikanalid (TV ja välireklaam) võtsid selle, mis neile kuulus.

Prognoosin, et järgmisel aastal jätkub reklaamituru mõõdukas tõus. Selle aluseks on Eesti majanduse stabiilne kasv. Praegused prognoosid viitavad vähemlt 5-6 kasvule. Poleks ime, kui veelgi paremini läheb. Ehituse, jaekaubanduse, autode müügi ja muude valdkondade tõhus elavnemine ei peaks piirduma selle aastaga, vaid jätkub ka tuleval aastal. Riigikogu valimised toovad taas reklaamiturule kümneid miljoneid lisakroone. Eurorahad peaksid samuti rohkenevalt meie turule jõudma.

Küsisin nelja suurema meediaagentuuri (Media House, Via Media, Mediapool, Carat BMS) juhtide arvamust järgmise aasta reklaamituru arengu kohta. Üsna üksmeelselt langes prognoos 5-7 tõusu suhtes kokku. Ajalehtede reklaamikäibe hinnang lahknes alates 0 (Katrin Veiram Carat BMS-ist) kuni 5 tõusuni (Raido Raamat Media House-ist).

Väidan, et 2003.a. suureneb reklaami kogukäivekäive meedias 7, ajalehtedel on tõus 4-5. TV-kanalite reklaamikäibekasv pidurdub, välireklaam jätkab tõusu sama tempoga.

Andrus Vaher

Äripäev, reklaamidirektor

Kui 2001. a tegi Äripäeva reklaamikäive 20 hüppe ülespoole, siis tänavu oleme eelmise aasta tasemest tulnud 7 allapoole. Suurem oli langus esimesel poolaastal. Sügisel on Äripäeva reklaamikäive püsinud eelmise aasta sama perioodi tasemel.

Suurim kukkumine oli suurte, sageli väljastpoolt Eestit finantseeritavate imagokampaaniate osas. Reklaamimaht ÄP tekstilehekülgedel kahanes poole võrra. Suurtest tegijatest pea ainsana kasvatas oma mahtu Hewlett Packard. Vähenenud nõudluse tõttu langetas ÄP 2002. a 1. maist tekstilehekülgedel reklaamihinda 10.

ÄP-le oleks 2002. aasta kujunenud väga karmiks, kui kohalikud keskmised ja väiksemad reklaamikliendid poleks oma käibeid samal ajal kasvatanud. Hästi on tänavu töötanud rubriigid ja eriväljaanded. Iseäranis võimsalt on esinenud kinnisvara, transpordi ja ehituse valdkond. Uut B2hC (Business to high Consumer) turgu on meil aidanud võita kuukiri Visioon.

2003. aastal oleme seadnud eesmärgiks jõuda veidi kõrgemale 2001. aasta tasemest. Kasvada soovime eeskätt kodumaiste reklaamijate najal. Ent ükskord peaks lõppema ka kaks aastat kestnud reklaamikäivete langus Lääne-Euroopas ja USAs. Eesti, Läti ja Leedu seotus Euroopa meediareklaamituruga on aasta-aastalt tihenenud. Ja kui algab tõus Rootsis, Soomes, Taanis, Saksamaal ja mujal, siis on selle mõju siinsele turule juba tugevam. Loodan, et 2003. aastal üllatavad meid mitmed rahvusvahelised kampaaniad, mille mahte ja aega ei suuda me paraku ennustada ega mõjutada.

Mihkel Reinsalu

Eesti Päevaleht, reklaamidirektor

Ajalehtedel on 2002 üle hulga aja aastaks, kus nad kaotavad oluliselt oma turuosa. Teadmata veel lõpptulemusi võib ennustada, et reklaamiturul on hästi läinud telekanalitel ja ajakirjadel. Teised meediakanalid peaksid olema oma eelmiste aastate tasemel. EPL on turul kaks eraldi reklaamieelarvega toodet EPL oma eriprojektidega ning Linnaleht.

Esimese puhul on põhilehe reklaamikäive 2002 aastal langenud 15 võrreldes 2001 aastaga, kuid Päevalehe eriprojektid on toonud eelarvega võrreldes suurema käibe, eriti hästi läks eriprojektidel aasta viimastel kuudel. Linnaleht lõpetab 2002 aasta kasumis ning võtab ajalehtede reklaamturult raha rohkem kui mullu, kasvatades oma turuosa.

2003 aastaks prognoosin, et ajalehtedel ei tule oluliselt parem aasta kui 2002. Kui ajalehed oma turuosa rohkem ei kaota, siis võib 2003 aastat nimetada juba heaks aastaks. Eesti Päevaleht prognoosib põhilehe 2003 aasta käibekasvuks 5, ent oluline reklaamirahade kasv tuleb Päevalehe jaoks eriprojektide arvelt. EPL jätkab tuleval aastal ka eriala ajakirjade turule toomist.

Detsembris ilamavalgust näinud ajakirjale Merketing & Reklaam tuleb järgmisena lisa majandusajakirja näol.

Priit Leito

SL Õhtuleht, juhatuse esimees

SL Õhtulehe reklaamikäive tuleb tänavu 2 suurem kui aastal 2001. Kui aasta esimesel poolel jäid kuukäibed reeglina alla eelmise aasta omadele, siis aasta teine pool on olnud hea. Eelarvest jääme siiski maha, sest lootsime suuremat reklaamikäibe kasvu.

Järgmiselt aastalt loodame 5-6 protsendilist käibe kasvu. Ajalehtede reklaamiturg peaks jätkama tasases kasvutempos. Tänu tugevatele lugejanumbritele loodame suurendada ka SL Õhtulehe turuosa. Näeme ilusat aktiivsust meile olulistes reklaamilõikudes, eelkõige jaekaubandusettevõtete seas.

Agu Veetamm

Maaleht, vastutav väljaandja

Kui aasta esimene pool näitas trükimeedias tervikuna reklaamitulude langust, siis aasta teisel poolel muutus olukord rõõmsamaks. Oodatust rohkem teeniti ka valimisreklaamiga. Maalehele oli terve 2002. aasta positiivne ja võrreldes mullusega peaks reklaamitulud kasvama 14-15.

Kaupade ja teenuste pakkujad hakkavad tasahilju aru saama, et ostujõulist klientuuri elab ka väljaspool Tallinna. Jälgides venekeelseid lehti tundub, et ka neid on hakatud järjest rohkem reklaamikanalina arvestama. 2003. aastal tahab Maaleht hoida sama kasvutempot. Reserve on, pealegi on järgmisel aastal tulemas veel ühed valimised pluss referendum.