Taastuvenergia on paratamatu valik
Uue aasta algul valmiv eeluuring peaks andma vastuse, kas ja kuidas saaks Kuressaares käivitada oma soojuselektrijaama. Mitte tavalise, vaid sellise, mis töötab taastuvkütusel ehk antud juhul puiduhakkel ning milles elektri tootmisel tekkiv soojus kasutatakse ära linna soojusvõrgus.
Saatuse tahtel on juba mitu aastat elektri ja soojusenergia koostootmisjaama problemaatikaga paralleelselt arendatud samasse valdkonda kuuluvat kuid tunduvalt ulatuslikumate eesmärkidega projekti. Innukas tuuleenergeetika propageerija Valdur Tiit on koostanud visiooni Kuressaare energiamajanduse täielikule viimisele taastuvenergiale. Saare maavalitsuse ja energeetikaspetsialistide koostöös on Kuressaare taastuvenergia ehk Kurte projekt järgus, kus ollakse valmis kokku kirjutama põhjalik lähteülesanne ja alustama rahastamisvõimaluste otsinguid.
Teadlaste nägemuse kohaselt saaks Kuressaaret nii elektri kui soojusenergiaga varustama panna integreeritud süsteemi, mis koosneks erinevatest alternatiivenergeetika rakendustest. Suure osa elektrist toodaks tuulepark, suvel saab sooja vee tootmiseks kasutada päikeseenergiat. Stabiilsuse tagamiseks tuleb osa toodetud energiast salvestada. Tuulikute toodetud elektrienergiat saab sel eesmärgil elektrolüüseri abil kasutada vesiniku ja hapniku tootmiseks. Vesinik omakorda on rakendatav mootorikütusena aga ka kütuseelementides, et uuesti tagasi saada elektrienergiat ajal, mil tuult on vähe. Kaaluda saab rapsist valmistatava biodiisli kasutamist soojuse või elektri tootmisel, see annaks omakorda alternatiivset rakendust kohalikele põllumaadele ja tööd ning teenistust põllumeestele.
Soojuselektrijaam sobitub Kurte visiooni väga hästi ja kui hea õnne korral selle rajamiseks läheb, tasub kaaluda võimalust jaam püstitada nii, et ta oleks tulevikus suuremate probleemideta võimalik süsteemi lülitada.
Taastuvenergeetika ulatuslik rakendamine meie igapäevaelus on paratamatu tulevik. Teadlaste hinnangul ei saa inimkond praeguste ressursside poolest eksisteerida rohkem kui paarsada aastat. Taastumatud ressursid lõpevad, naftatoodangu langust prognoositakse juba 15-20 aasta pärast. Ka põlevkivi ei ole meie maapõues lõputult. Uued tehnoloogiad tuleb kasutusele võtta, muid valikuid ei ole.
Autor: Mehis Tulk