Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taastuvenergia on paratamatu valik

    Uue aasta algul valmiv eeluuring peaks andma vastuse, kas ja kuidas saaks Kuressaares käivitada oma soojuselektrijaama. Mitte tavalise, vaid sellise, mis töötab taastuvkütusel ehk antud juhul puiduhakkel ning milles elektri tootmisel tekkiv soojus kasutatakse ära linna soojusvõrgus.
    Saatuse tahtel on juba mitu aastat elektri ja soojusenergia koostootmisjaama problemaatikaga paralleelselt arendatud samasse valdkonda kuuluvat kuid tunduvalt ulatuslikumate eesmärkidega projekti. Innukas tuuleenergeetika propageerija Valdur Tiit on koostanud visiooni Kuressaare energiamajanduse täielikule viimisele taastuvenergiale. Saare maavalitsuse ja energeetikaspetsialistide koostöös on Kuressaare taastuvenergia ehk Kurte projekt järgus, kus ollakse valmis kokku kirjutama põhjalik lähteülesanne ja alustama rahastamisvõimaluste otsinguid.
    Teadlaste nägemuse kohaselt saaks Kuressaaret nii elektri kui soojusenergiaga varustama panna integreeritud süsteemi, mis koosneks erinevatest alternatiivenergeetika rakendustest. Suure osa elektrist toodaks tuulepark, suvel saab sooja vee tootmiseks kasutada päikeseenergiat. Stabiilsuse tagamiseks tuleb osa toodetud energiast salvestada. Tuulikute toodetud elektrienergiat saab sel eesmärgil elektrolüüseri abil kasutada vesiniku ja hapniku tootmiseks. Vesinik omakorda on rakendatav mootorikütusena aga ka kütuseelementides, et uuesti tagasi saada elektrienergiat ajal, mil tuult on vähe. Kaaluda saab rapsist valmistatava biodiisli kasutamist soojuse või elektri tootmisel, see annaks omakorda alternatiivset rakendust kohalikele põllumaadele ja tööd ning teenistust põllumeestele.
    Soojuselektrijaam sobitub Kurte visiooni väga hästi ja kui hea õnne korral selle rajamiseks läheb, tasub kaaluda võimalust jaam püstitada nii, et ta oleks tulevikus suuremate probleemideta võimalik süsteemi lülitada.
    Taastuvenergeetika ulatuslik rakendamine meie igapäevaelus on paratamatu tulevik. Teadlaste hinnangul ei saa inimkond praeguste ressursside poolest eksisteerida rohkem kui paarsada aastat. Taastumatud ressursid lõpevad, naftatoodangu langust prognoositakse juba 15-20 aasta pärast. Ka põlevkivi ei ole meie maapõues lõputult. Uued tehnoloogiad tuleb kasutusele võtta, muid valikuid ei ole.
    Autor: Mehis Tulk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
November oli Balti börsidel üldine tõusukuu
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.

Olulisemad lood

Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.