Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edukal ehitusturul kiireneb elamuehitus

    Oodatav tõus elamuehituses on võhikulegi silmaga näha. Näiteks valmivad Merko Ehitusel Tallinnas Rocca Al Mares kaks 12-korruselist 47 korteriga elamut, FKSM ehitab 109 korteriga nn Maakri maja, Skanska EMV hakkab rajama üle 100 korteriga elamut Tallinnas aadressil Kaupmehe 6.
    ?Elamuehituse kasv 2003. aastal võib tulla 20-25 protsenti,? sõnas Skanska-EMV finantsdirektor Marko Kaha. ?Uusi elamuid on ju viimasel kümnel aastal valminud niivõrd vähe, põhiliselt on tegeldud vanade korterite remontimisega.?
    Samas nimetas Kaha elamuehitust ka riskantseks tegevuseks. ?Elamuid võib valmida korraga liiga palju,? rääkis ta. ?Aga poole hoone pealt ehitamist katki jätta pole ka võimalik.?
    Vaatamata riskantsusele kasvab elamuehitus tõenäoliselt 2004. aastalgi, sest Merko Ehitus ja EE Grupp on Lasnamäele rajamas tõenäoliselt miljardi krooni ringis maksvat uut korterelamute rajooni. Esimeste elamute valmimine on planeeritud juba aastasse 2004, praegu toimub arendusprojekti kontseptsiooni väljatöötamine.
    Kasvutrend elamuehituses pole siiski uus: juba tänavuseks oli Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus prognoosinud kuni 10protsendise kasvu, lubades elamuehituses tõusu siiski siis, kui inimeste keskmine kuusissetulek ületab elamispinna ruutmeetri maksumuse. Samas maksab ruutmeeter Merko ehitatavas Rocca al Mare korterelamus 13 000 ? 14 000 krooni, keskmine palk on aga sellest veidi rohkem kui poole väiksem.
    Paljud ehitusfirmad nimetasidki järgmise aasta tähtsamate töödena elamute asemel tootmis- ja keskkonnaobjekte. Näiteks FKSM ehitab Maakri maja kõrval Laulasmaa Spad ja konverentsihotelli, Jõelähtme prügila juurdepääsuteed ning Haapsalu veekeskust. Firma juhi Kaido Fridolini sõnul alustatakse ka mitmete keskkonnakaitseobjektidega nagu Viljandi ja Narva heitveepuhastid.
    Merko Ehitus sõlmis lepingu 170 miljoni kroonise Hotell-Veekeskuse ehitamiseks Pärnus, ka on Merko portfellis Muuga sadama kai 100 miljoni kroonine projekteerimise ja ehitamise töövõtuleping ning kaubanduskeskuse ehitamine Tallinnasse aadressile Mustakivi 13.
    Skanska-EMV suurobjektiks on Kalevi kommivabrik Jüris. ASil Remet on plaanis AS Polimoon Eesti plastikutehas Rõngus ning Põlva spordihoone, Maru Ehitusel valmivad Valga Gomab Mööbli ning MAP Eesti AS hooned.
    Valdavale osale firmadest oli edukas ka tänavune ehitusaasta. Kolmandiku ringis kasvatas nii käivet kui kasumit Skanska-EMV, kes börsiettevõttena oma täpsemaid majandustulemusi veel avaldada ei saa.
    Sajakonna töötajaga Paide MEK aga kahekordistas oma käibe, jõudes peaaegu 100 miljoni kroonini. "Meil õnnestus aasta läbi objekte saada," sõnas firma juhatuse esimees Olev Saksniit. "Viimasel neljal aastal on meil ikka 40-50 käivet juurde tulnud."
    Eelmisel aastal 90 miljoni kroonise käibega AS Ratex prognoosib firma juhatuse esimehe Ilmari Kuusaru sõnul selle aasta käibeks 150 miljonit krooni.
    Ka AS Remet juhatuse liige Tõnu Altnurme peab tänavust ehitusaastat heaks ja tellimusterohkeks. ?Mööduvat aastat iseloomustab pidev ressursside rakendatus ja eelnevate aastatega võrreldes suuremad tellimused,? sõnas ta.
    Selle aasta edu ja ehitustegevuse projektipõhisus ei luba mitmetel ettevõtetel kasvu jätkumist ennustada. "Väga optimistlikke plaane meil pole, püüame käivet säilitada" sõnas Paide MEKi juht Saksniit. "Ja üle kahe-kolme kuu me asjade kulgu ette ei näe."
    Ka tänavu finantsjuht Marko Kaha oli arengu suhtes peetud. ?Hea, kui suudame tänavusi tulemusi säilitada,? sõnas ta.
    Tunduvalt optimistlikum oli tänavu 120 miljoni kroonise käibe juures 0,5 miljonit krooni kasumit teeninud AS Maru Ehitus, mille juht Hannes Nigul. loodab tuleval aastal kümnekordistada. ?Tänavu oli meil ehitusturule sisenemise aasta,? ütles ta. ?Järgmisel aastal tahame käibe viia 120lt miljonilt kroonilt 150le ja kasumi 0,5-lt miljonilt 5-le miljonile kroonile.?
    Mitmed suured ehitusfirmad konkureerivad ka teede-ehitusse minevatele rahadele, tuues põhjuseks nii turu tõusu kui vajaduse riske maandada juhuks, kui äripindade turg alla läheb. ?Riik ja kohalikud omavalitsused teid ikka remondivad,? ütles Marko Kaha. ?Tahame ka järgmisel aastal tee-ehituse käibeks 120-140 miljonit krooni nagu tänavugi.?. Lisaks tänavu suurimaks uueks Eesti teede-ehitusse tulijaks olevale Skanska-EMV-le ehitab teid ka Merko Ehitus, kes ostis Tallinna Teede ASi.
    Samas sõltub oleneb teede-ehitaja tulemus paljuski välisrahast. ?Teede-ehituse turg sõltub suuresti sellest, kuidas suudetakse ette valmistada ISPA vahenditest ja laenuga finantseeritavaid projekte,? sõnas AS Ratex juhatuse esimehe Ilmari Kuusaru. Järgmisel aastal kavatsetakse ISPA raha eest Eestis remontida 120,4 kilomeetrit teed, näiteks Sõmeru-Sämi lõik Lääne-Virumaal ja teelõik Pärnu maakonna piirist Pärnu linnani. Kokku saab Eesti teede ehitamiseks tuleval aastal ISPAlt kaks korda rohkem raha kui tänavu, mil see oli 171 miljonit krooni.
    Elamuehitusele aitavad kaasa Eesti kommertspangad, kes pakuvad eluasemelaenu juba alla 6lise aastaintressiga.
    Nordea Pank teatas eile, et alandab alates 7. jaanuarist intressimäärasid eluasemelaenudel 0,3 võrra.
    Nordea Panga juhatus otsustas alandada eurodes ja kroonides antavate eluasemelaenude baasintressi seniselt 3,45-lt 3,15-le arvestades asjaoluga, et baasintresse alandatakse Nordea Soomes.
    Nordea Pank kirjutab pressiteates, et näeb krooni ja euro eraisikulaenudeks suunatavate toodete baasintresside püsimist praeguses rahaturuolukorras samadena, mis on selge signaal, et pank eelistab anda kroonilaene eurolaenude andmise asemel ja on muutnud need tootena atraktiivsemateks vastava intressiseotusega eurolaenudest.
    Kroonilaenude lõppintress peaks jääma parimate eluasemete või parimate klientide puhul oluliselt alla kuue protsendi, teatab pank.
    Hansapank Eesti avalike suhete juht Kristina Tamberg ütles eile, et Hansapanga väljastatavate eluasemelaenude intress tugineb 6 kuu Euriborile. "Et Euribori praegune tase on väga soodne, jäävad meie väljastatavate eluasemelaenude intressid parematele klientidele samuti alla 6 ," ütles Tamberg.
    Sarnaselt teiste suuremate pankadega pakub Ühispank eluasemelaenu intressiga alla 6.
    Ühispanga avalike suhete juht Evelin Pull ütles, et Ühispanga eluasemelaenu baasintress on 6 kuu euribor+ 2,5, mis praeguse taseme juures jääb samuti oluliselt alla 6.
    Kuue kuu euribori tänane tase on 2,88.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vaiko Eplik: plaadimüügist enam ära ei ela Muusikatööstus muutuste lävel
Kesise plaadimüügi tõttu pole neli aastat originaalloomingut ilmunud, põhirõhk läheb kontsertide peale, sõnas muusik ja Eesti Autorite Ühingu juht Vaiko Eplik saates "Kuum tool".
Kesise plaadimüügi tõttu pole neli aastat originaalloomingut ilmunud, põhirõhk läheb kontsertide peale, sõnas muusik ja Eesti Autorite Ühingu juht Vaiko Eplik saates "Kuum tool".
Andre Nõmm: kõrged hoiuse intressid ilma kapitalijuhtimiseta on kui rattasõit ilma kiivrita
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Täna pannakse piir Venemaa nafta hinnale, euro tugevneb ja Aasia börs tõuseb
Aasia aktsiad jätkasid esmaspäeval rallit, kuna investorid lootsid, et Hiina koroonapiirangute leevendamiseks astutud sammud parandavad majanduskasvu. Täna algab G7-riikide poolt Vene nafta hinna piiramine.
Aasia aktsiad jätkasid esmaspäeval rallit, kuna investorid lootsid, et Hiina koroonapiirangute leevendamiseks astutud sammud parandavad majanduskasvu. Täna algab G7-riikide poolt Vene nafta hinna piiramine.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Eesti ettevõtjate avaldus: rohepöördest peab saama poliitiline ja ühiskondlik prioriteet
Üle kuuekümne Eesti ettevõtja kirjutasid alla pöördumisele, millega julgustatakse valitsust, erakondi ja ajakirjandust muutma rohepööre järgmiste aastate prioriteediks ja aitama ühiskonnal mõista selle olulisust.
Üle kuuekümne Eesti ettevõtja kirjutasid alla pöördumisele, millega julgustatakse valitsust, erakondi ja ajakirjandust muutma rohepööre järgmiste aastate prioriteediks ja aitama ühiskonnal mõista selle olulisust.

Olulisemad lood

Venemaa analüüsib, kuidas reageerida nafta hinnapiirile Zelenskõi: hind sobib Venemaale
Venemaa ei nõustu toornafta hinna ülempiiriga 60 dollarit barreli kohta, milles Euroopa Liit kokku leppis, vahendas riiklik uudisteagentuur Tass Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile viidates.
Venemaa ei nõustu toornafta hinna ülempiiriga 60 dollarit barreli kohta, milles Euroopa Liit kokku leppis, vahendas riiklik uudisteagentuur Tass Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile viidates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.