Ingo Põdral veel mitu karjäärivõimalust

BIGi klienditeenindajast juhatuse esimeheks tõusnud Ingo Põder (30) usub, et enne kui ta jõuab sellisesse ikka, et peaks kuskile paika jääma, on elus veel kaks või kolm võimalust karjääri tegemiseks.

Mulle meeldib elada eesmärkide järgi. Ma tahan seda teha mida olen kavandanud ja täpselt niikaua kuni pean seda tähtsaks. Mitte nii, et kui see mulle enam oluline ei tundu, et siis käin inertsist kunagi püstitatud eesmärkide järgi.

Olen eesmärkide seadmise suhtes konservatiivne ja seetõttu täidan neist enamiku.

Kui lõpetasin Põllumajandusülikoolis magistrantuuri astusin kohe doktorantuuri, kuid pärast esimest aastat otsustasin selle lõpetada, kuna teadustegevus osutus minu jaoks perspektiivituks nii tegevuse sisu kui ka materiaalses mõttes. Leidsin, et Eestimaal on haritud põllumehi juba küllaga ja ka noori õppejõude piisavalt.

Selleks, et saavutada head tulemust, saab läbi ka ilma õnneta. Kui järgida kõiki loogikaid mida äri eduks on vajalik. Superhea tulemuse jaoks on ikka õnne ka vaja. Ilma õnneta väga edukas olla ei saa.

Kiirus. Analüüsiv, nii otsustamis- kui õppimisvõime seisukohalt. Olen pühenduja. Kuigi ma pole firma omanik, võtan kõike mis firmas sünnib nagu oleks see minu oma. Isegi vahel vaatan, et see hakkab mind ennast kahjustama kuna sageli ei suuda end tööst välja lülituda. Olen töörügaja ja visionär ühes isikus. Natuke olen ka käsna tüüpi inimene, imen endasse igasuguseid fakte, mõtteid, ideid ja ühel hetkel endalegi ootamatult saan neid kasutada.

Suurim erinevus juhina tegevust alustades oli see, et siis ma ilmselgelt alahindasin inimsuhteid ja inimeste juhtimist üleüldse. Tõenäoliselt oleksin saavutanud mitu korda kiiremini ja paremaid tulemusi kui ma oleksin natukenegi inimestega tegelenud, oma otsuseid põhjendanud ja alluvate käest nõu küsinud. Teinud kõike seda, mida täna pean elementaarseks.

See on tulnud läbi töö, sest ma tundsin ühel hetkel ära, et ma ei saavuta midagi kui ma inimestega arvestama ei hakka ega neid edasi ei arenda. Ühel hetkel üksi ei jõua ja meeskond muutub kõige tähtsamaks. Arvan, et see võttis aega ikka tubli kolm aastat enne kui ma tegelikult sellest aru sain. Neis inimestes, kes sinuga koos töötavad on kohutavalt suur ressurss. Nad näevad asju teisiti ja sageli on neil paremaid mõtteid kui sul endal.

Mitte kusagil pole minu meelest välja mõeldud seda, kuidas teha nii, et töötajad oleksid õnnelikud ja sellest veel firmale ka kasu tuleks. Kuidas lihtsalt inimesi õnnelikuks teha, sellele on küll mõeldud. Palju on erinevaid motivatsiooniteooriaid. Ise ma arvan, et töötajate respekteerimine on kõige alus ja et oma otsuseid tuleb lasta kõigepealt kritiseerida, kuigi ma eriti kriitikat ei talu. Kriitika on siiski hädavajalik ja tuleb ära kannatada. Kui on vaja korrigeerida, siis tuleb seda ka teha. Otsuse elluviijad on ikka needsamad inimesed ja kui nad ei nõustu, ei tule heast ideest midagi välja. Inimene peab ise ära tundma, et see mida ta teeb on õige ja on temale kasulik ja veel ettevõttele ka kasulik. Kui seda tunnet ei teki, siis uuendused ei jõua kuhugi.

Koolitus on üles ehitatud mingile ühele teooriale ja igal teoorial on oma plussid ja miinused. Kunagi pole garanteeritud, et kui nii teed, siis läheb hästi ja kui teed naa läheb halvasti. Põhimõtteliselt on juhtimises kõik alati õige. Täpselt nagu inimeste juhtimises. Kõigil on alati õigus, kes midagi räägivad, nii olen mina vähemalt aru saanud. Pole mingeid põhjani valesid seisukohti või väga õigeid seisukohti. Kõik teooriad mis on käibel on kellegi poolt ka põhja lastud. Mingi edu valemit pole olemas. Igaüks peab ise leidma mida ta kuskil kasulikku leiab.

Ma leian, et ilma pühendumiseta juht ei saavuta midagi. Selline juht ei suuda teistele eeskuju näidata, ei mõtle asju läbi. Ta peab olema väga asjaga koos või vähemalt keegi meeskonnast peab seda olema. Meeskonnas peab alati ka ?ulmikuid? olema ja lihtsalt toredaid inimesi, kes annavad häid ideid, tuiskavad ringi ning suhtlevad kõigiga täiesti vabalt. Meil on ka sellist tüüpi inimesi. Ärikeskkond muutub nii kiiresti, et kui poleks meeskonnas ideede generaatoreid ?ulmikuid?, siis ei tuleks asjast midagi. Nad hoiavad firma liikumas ja neid organisatsioonis ka armastatakse. Kui on väga ühesugune meeskond, siis keskpärase tulemuse kindlasti saavutab, kuid mitte head tulemust. See pole lihtsalt võimalik, sest keskkond muutub nii kiiresti.

Eestis pole mõtet teha pikemaajalisi plaane kui 3 ? 4 aastat, sest on nii palju muutujaid, mida kõike tuleb prognoosida. Firma baasväärtused peavad olema kindlasti paigas ja ülejäänud tegurid on ajas muutuvad. Näiteks Jaapani autotootjatele on edu toonud väga lühike tootearendustsükkel. Kolm kuni kaks aastat võrreldes skandinaavlastega, kes mõtlevad hästi pikalt. Selle ajaga on jaapanlased teinud juba kaks või kolm tiiru ära. BIG on maineliider teenuste lihtsuse ja kiiruse osas.

Eneseusku ja seda, et mul on kõrge saavutusvajadus. Ma tahangi olla kõige tublim ja kõige targem, soovin esimene olla ja olen nõus selle nimel ka tööd rügama. Ega ei spordis ega äris tule ilma tööta midagi. Mingil hetkel peab mul midagi olema milles olen parim. Võib-olla olen parim isa.

Ma ei pea tingimata olema finantsvaldkonnas, selle olen endale selgeks teinud. Mul on elus veel kaks või kolm võimalust karjääri tegemiseks, enne kui jõuan sellisesse ikka, et pean kuskile paika jääma. Kas need kõik saavad olema edukad või mitte seda ma ei tea ja tingimata ei pea nii olemagi, et aastaga olen kohe kuskil mujal tegija. Seda ma ei unistagi.