Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiasutuste kiirkulutamine

    Enamikel riigiasutustel on 10 päeva enne aasta lõppu kulutamata veel ebaproportsionaalselt suur osa infotehnoloogiale ja majandamiskuludeks ette nähtud rahast.
    Raha kulutamata jätmine on riigiasutuste poolt mõttetu, sest kui suur osa rahast jääb sel aastal üle, võidaks vähendada asutuse järgmise aasta eelarvet. Ka ei saa selleks aastaks ettenähtud raha kasutada järgmisel aastal.
    Majandamiskulude osas on 11 ministeeriumil kuni aasta lõpuni vaja ära kulutada kokku umbes 150 miljonit krooni. Infotehnoloogiafirmad võivad ainuüksi ministeeriumite poolt oodata aasta lõpuni käivet veel ligi 60 miljonit krooni, sest just niipalju on ministeeriumitel arvestamata kümneid allasutusi infotehnoloogia kuludeks ettenähtud rahast kulutamata.
    Majandamiskulude all mõistetakse kantseleikulusid, hoonete ülalpidamiskulusid, kulusid inventarile nt mööbel, bürootehnika jne, sõidukite ülalpidamise kulusid, lähetuskulusid, mitmesuguste ürituste korraldamise kulusid ja muid kulusid. Muude kuludena mõistetakse näiteks koolituskulusid, kulusid õigusloomeks, asutuse esindamiseks kohtus jne.
    Kontoritarvete ja bürootehnika müügiga tegeleva ASi Infotark tegevdirektor Jüri Ross ütleb, et riigiasutused ostavad aasta viimasel kuul umbes kolmandiku võrra rohkem kaupa kui nn tavalistel kuudel. ?Samas väheneb riigiasutuste aastalõpueelne kiirkulutamine aasta-aastalt, sellist sära nagu varem, ei ole enam,? räägib Ross. ?4-5 aastat tagasi kanti lihtsalt raha arvele ja pärast võeti kaup välja, nüüd enam sarnaseid juhtumeid praktiliselt ei esine.?
    Vastu aasta lõppu ostavad näiteks koolid Rossi sõnul tahvleid ja grafoprojektoreid, samuti huvitavad riigiasutusi aasta lõpu eel rohkem kui tavaliselt printerid ja faksiaparaadid.
    Majandamiskuludest on kõige kokkuhoidlikumalt seni toime tulnud justiitsministeerium koos allasutustest. Sellel ministeeriumil on täidetud vaid 85 protsenti majandamiskulude eelarvest ja vaja lähemate päevade jooksul ära kulutada 20 miljonit krooni.
    Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul ei pea ministeerium osalema osturallis, sest raha kulub ära planeeritult. ?Võib-olla jääb viis miljonit krooni üle,? sõnab Herodes. ?Suurt kulutamist kindlasti ei tule, avalike suhete osakonnas ostetakse näiteks aasta lõpus vaid 1500 kroonine patarei digitaalkaamerale, kuid ka see ost oli ammu ette teada.?
    Ainukese ministeeriumina ei pea aastalõpu eelse ostuhüsteeriaga ühinema kultuuriministeerium, kel juba praegu on eelarve peaaegu täidetud. Kultuuriministeeriumi eelarve ja majandusanalüüsi osakonna juhataja Linda Sade sõnul pole kultuuriasutustel aega aasta lõpul tegeleda ostmisega, vaid see tuleb planeerida varasemasse aega. ?Milline teater saab praegu mõelda pliiatsite ostmisele? Neil on ju praegu kõige kiirem töötegemise aeg,? ütleb Sade. ?Enamik majandamiskuludeks ette nähtud raha kulutatakse ka lepingute alusel ja sellepärast ei teki ülejääke, pigem on raha koguaeg puudu.?
    Üsna ?viletsalt? on IT eelarvet täitnud rahandusministeerium, kel kulutada veel ligi 20 miljonit krooni ehk peaaegu pool infotehnoloogiakuludeks ette nähtud rahast. Kaitseministeerium aga on suutnud ära kulutada alla poole infotehnoloogiakuludeks mõeldud rahast.
    Rahandusministeeriumi IT osakonna juhataja Margus Kreinin ütleb, et raha ei jää palju üle ning praegu on kulutamata niipalju raha sellepärast, et ministeerium maksab teenuste ja kauba eest siis, kui kaup on kohal. ?IT-hanked on korraldatud ning põhimõtteliselt on jäänud vaid arved tasuda,? sõnab Kreinin. ?Erinevalt mitmetest teistest ministeeriumitest ei maksa me aga kauba eest ette, vaid siis, kui see on kohal.?
    Kreinini sõnul jääb rahandusministeeriumil IT-kuludeks ette nähtud rahast 1,5?2 miljonit krooni üle, kuid et selle summa peale on ka hanked olemas, siis saab need summad hiljuti kehtestatud rahandusministri määrusega järgmisesse aastasse edasi kanda.
    Eesti ühe suurema arvutitootja Ordi omanik ja juht Sulev Sisask ütleb, et suurt osturallit tema sel aastal riigiasutuste seas sel aastal veel täheldanud pole. ?See oli vanasti nii, kui tuldi vastu aasta lõppu raha kulutama, praegu on palju rahulikum,? räägib ta. ?Samas on mõistetav, et riigiasutused nii käituvad, neil on ju süsteem, et kui ettenähtud raha aasta lõpuks ära ei kuluta, siis jääd sellest ilma.?
    Samalaadne seis rahade kuhjumisega aasta lõppu oli riigiasutustel ka eelmisel aastal. Paar nädalat enne aasta lõppu olid paljudel asutustel kümned miljonid kroonid üle, kuid aasta lõpuks suudeti need enamuses ära kulutada. Vaid rahandusministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil jäigi märkimisväärne osa majanduskulude katteks mõeldud rahast kasutamata.
    Kaitseministeerium oli IT-eelarve täitmisega hädas ka eelmisel aastal ning kuigi toona väideti, et 3 miljonit infotehnoloogiakuludeks mõeldud rahast jääb üle, täideti eelarve siiski sendi pealt nagu näitab Riigikassa andmebaas.
    Allikas: www.fin.ee
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sesti kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sesti kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Ivar Veskioja: e-residentsus töötab, nüüd on aeg vallutada Euroopa turg
Kaheksa aastat toiminud e-residentsus on osutunud kasulikuks ja kasumlikuks, järgmise sammuna tuleks hakata äriregistris tunnustama teiste Euroopa Liidu (EL) riikide väljastatud elektroonilisi identiteete, kirjutab Teenusmajanduse Koja e-residentsuse töörühma juht Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kaheksa aastat toiminud e-residentsus on osutunud kasulikuks ja kasumlikuks, järgmise sammuna tuleks hakata äriregistris tunnustama teiste Euroopa Liidu (EL) riikide väljastatud elektroonilisi identiteete, kirjutab Teenusmajanduse Koja e-residentsuse töörühma juht Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
EfTENi uue fondi puhasväärtus kasvas, oodata on uut väljamakset
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus oli oktoobri lõpus 10,99 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Lähiajal on oodata väljamakset investoritele, mis on teine alates fondi loomisest.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus oli oktoobri lõpus 10,99 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Lähiajal on oodata väljamakset investoritele, mis on teine alates fondi loomisest.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sesti kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sesti kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Tallinn tõmbab äriühinguid koomale
Tallin kavatseb ühendada ASi Tallinna Linnahall ASiga Tallinna Tööstuspargid ja lõpetada Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA tegevuse.
Tallin kavatseb ühendada ASi Tallinna Linnahall ASiga Tallinna Tööstuspargid ja lõpetada Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA tegevuse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.