Kristina Traks • 19. detsember 2002 kell 22:00

Riigiasutuste kiirkulutamine

Enamikel riigiasutustel on 10 päeva enne aasta lõppu kulutamata veel ebaproportsionaalselt suur osa infotehnoloogiale ja majandamiskuludeks ette nähtud rahast.

Raha kulutamata jätmine on riigiasutuste poolt mõttetu, sest kui suur osa rahast jääb sel aastal üle, võidaks vähendada asutuse järgmise aasta eelarvet. Ka ei saa selleks aastaks ettenähtud raha kasutada järgmisel aastal.

Majandamiskulude osas on 11 ministeeriumil kuni aasta lõpuni vaja ära kulutada kokku umbes 150 miljonit krooni. Infotehnoloogiafirmad võivad ainuüksi ministeeriumite poolt oodata aasta lõpuni käivet veel ligi 60 miljonit krooni, sest just niipalju on ministeeriumitel arvestamata kümneid allasutusi infotehnoloogia kuludeks ettenähtud rahast kulutamata.

Majandamiskulude all mõistetakse kantseleikulusid, hoonete ülalpidamiskulusid, kulusid inventarile nt mööbel, bürootehnika jne, sõidukite ülalpidamise kulusid, lähetuskulusid, mitmesuguste ürituste korraldamise kulusid ja muid kulusid. Muude kuludena mõistetakse näiteks koolituskulusid, kulusid õigusloomeks, asutuse esindamiseks kohtus jne.

Kontoritarvete ja bürootehnika müügiga tegeleva ASi Infotark tegevdirektor Jüri Ross ütleb, et riigiasutused ostavad aasta viimasel kuul umbes kolmandiku võrra rohkem kaupa kui nn tavalistel kuudel. ?Samas väheneb riigiasutuste aastalõpueelne kiirkulutamine aasta-aastalt, sellist sära nagu varem, ei ole enam,? räägib Ross. ?4-5 aastat tagasi kanti lihtsalt raha arvele ja pärast võeti kaup välja, nüüd enam sarnaseid juhtumeid praktiliselt ei esine.?

Vastu aasta lõppu ostavad näiteks koolid Rossi sõnul tahvleid ja grafoprojektoreid, samuti huvitavad riigiasutusi aasta lõpu eel rohkem kui tavaliselt printerid ja faksiaparaadid.

Majandamiskuludest on kõige kokkuhoidlikumalt seni toime tulnud justiitsministeerium koos allasutustest. Sellel ministeeriumil on täidetud vaid 85 protsenti majandamiskulude eelarvest ja vaja lähemate päevade jooksul ära kulutada 20 miljonit krooni.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul ei pea ministeerium osalema osturallis, sest raha kulub ära planeeritult. ?Võib-olla jääb viis miljonit krooni üle,? sõnab Herodes. ?Suurt kulutamist kindlasti ei tule, avalike suhete osakonnas ostetakse näiteks aasta lõpus vaid 1500 kroonine patarei digitaalkaamerale, kuid ka see ost oli ammu ette teada.?

Ainukese ministeeriumina ei pea aastalõpu eelse ostuhüsteeriaga ühinema kultuuriministeerium, kel juba praegu on eelarve peaaegu täidetud. Kultuuriministeeriumi eelarve ja majandusanalüüsi osakonna juhataja Linda Sade sõnul pole kultuuriasutustel aega aasta lõpul tegeleda ostmisega, vaid see tuleb planeerida varasemasse aega. ?Milline teater saab praegu mõelda pliiatsite ostmisele? Neil on ju praegu kõige kiirem töötegemise aeg,? ütleb Sade. ?Enamik majandamiskuludeks ette nähtud raha kulutatakse ka lepingute alusel ja sellepärast ei teki ülejääke, pigem on raha koguaeg puudu.?

Üsna ?viletsalt? on IT eelarvet täitnud rahandusministeerium, kel kulutada veel ligi 20 miljonit krooni ehk peaaegu pool infotehnoloogiakuludeks ette nähtud rahast. Kaitseministeerium aga on suutnud ära kulutada alla poole infotehnoloogiakuludeks mõeldud rahast.

Rahandusministeeriumi IT osakonna juhataja Margus Kreinin ütleb, et raha ei jää palju üle ning praegu on kulutamata niipalju raha sellepärast, et ministeerium maksab teenuste ja kauba eest siis, kui kaup on kohal. ?IT-hanked on korraldatud ning põhimõtteliselt on jäänud vaid arved tasuda,? sõnab Kreinin. ?Erinevalt mitmetest teistest ministeeriumitest ei maksa me aga kauba eest ette, vaid siis, kui see on kohal.?

Kreinini sõnul jääb rahandusministeeriumil IT-kuludeks ette nähtud rahast 1,5?2 miljonit krooni üle, kuid et selle summa peale on ka hanked olemas, siis saab need summad hiljuti kehtestatud rahandusministri määrusega järgmisesse aastasse edasi kanda.

Eesti ühe suurema arvutitootja Ordi omanik ja juht Sulev Sisask ütleb, et suurt osturallit tema sel aastal riigiasutuste seas sel aastal veel täheldanud pole. ?See oli vanasti nii, kui tuldi vastu aasta lõppu raha kulutama, praegu on palju rahulikum,? räägib ta. ?Samas on mõistetav, et riigiasutused nii käituvad, neil on ju süsteem, et kui ettenähtud raha aasta lõpuks ära ei kuluta, siis jääd sellest ilma.?

Samalaadne seis rahade kuhjumisega aasta lõppu oli riigiasutustel ka eelmisel aastal. Paar nädalat enne aasta lõppu olid paljudel asutustel kümned miljonid kroonid üle, kuid aasta lõpuks suudeti need enamuses ära kulutada. Vaid rahandusministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil jäigi märkimisväärne osa majanduskulude katteks mõeldud rahast kasutamata.

Kaitseministeerium oli IT-eelarve täitmisega hädas ka eelmisel aastal ning kuigi toona väideti, et 3 miljonit infotehnoloogiakuludeks mõeldud rahast jääb üle, täideti eelarve siiski sendi pealt nagu näitab Riigikassa andmebaas.

Allikas: www.fin.ee

Hetkel kuum